Muusikaajalugu - Eesti muusika
kannel, rootsi kannel
Löökpillid
jauram, lokulaud,
Lõõtspill
Rahvatantsud
labajalavalss, polka, pikk ingliska
Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta,
pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172)
13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku
Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise
(orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne
kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja
kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid.
Võeti linnamuusikud palgale.
1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium
1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana.
See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal.
See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule.