Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...
I kursus Jaanis Mets Krohvi ja viimistlus praktika Juhendas: Heiki Mürk 11.09.09 Suuremõisa 2009 Sissejuhatus Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk Pühalepa kirik on vanim tänaseni säilinud ehitis Hiiumaal. Kirik on ida lääne suunaline. See kirik on ehitatud gooti stiilis. Ümberehitused on toimunud pseudogooti stiili. Algselt kirikul torn puudus. Ehituse kontruksioon Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m ulatuse maast. Torni viimistlus materjalid suhteliselt heas seisukorras. Vundamenti näha ei olnud. Sein põhjapoolt on alt sammaldunud. Seina olukord mitterahuldav palju on vihma ja lume kahjustusi. Lõunapoolsel seinal tugevad krohvi kahjustused
kloostrid Nelitistornid ehk nelitised Tiibaltarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. 2. Leia materjali teemal gootika Eestis, Vanalinn Tallinn. Kasuta otsingusüsteemi http://www.neti.ee Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Millised on suurimad ja tuntuad gooti kirikud? Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Mida veel huvitavat said teada? Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud?
võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõik teist moodi. Kirikul oli suur kontroll võimu üle ning valitsus pidi kiriku soovitusi arvesse võtma ja käituma suuresti nii, nagu soovitati. Meie õnneks või õnnetuseks ei oma kirik enam nii suurt võimu kui sadu aastaid tagasi. Kõigile on tuttavad ristisõjad. Minu arvates on see parim näide sellest, kuidas religioon või õigemini kirik omas suurt võimu ühiskonna üle ja selle üle, mis Euroopas toimus. Kahjuks ei tunnistanud Rooma kirik ühtegi teist religiooni peale katoliikluse ja üritas
ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros ·Mileetosest Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos ühendasid Trallesest veelgi ja Isidoros suurema ruumi Mileetosest ühendasid saamiseks kaks ruumi saamiseks kaks veelgi suurema põhimõtteliselt põhimõtteliselterinevat erinevat ehitisetüüpi basiilika ehitisetüüpi basiilikakuppelbasiilikaks. ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on kaetud Kirikul onkupli 77m ja kahe poolkupliga. pikune kesklööv, mis on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Kui türklased 1453. aastal vallutasid · Piilar Konstantinoopoli, tugev kandiline tugipost võlvide siiskandmiseks. muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis · Kui türklased 1453. aastal vallutasid moonutasid hoone ilusa
meistriteosed. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil peale läänefassaadil asuva akna veel kaks. Need asuvad ristlöövide põhja- ja lõunapoolsetes ristumispaikades. Kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Värvilistest akendest on praegu vähestel algupärased klaasid. Enamik klaase eemaldati 18. sajandil ja koopiad paigutati alles peale Teist maailmasõda. Jumalaema kiriku võlv on 34 m kõrgune. Kabellöövides on kirikul 37 kabelit, mis on pärit 13. ja 14. sajandist nagu ka kooripingistik. Kiriku põrandaplaadid katavad piiskoppide haudu. Kabeli varakambris hoitakse monstrantse, käsikirju ja reliikviaid. Kõige hinnalisemad neist on Kristuse kibuvitsakroon ja killuke Kristuse käsipuust. Notre Dame'i kabelil on viis kella. Kõige vägevam on torupillvile kell Emmanuel, mis asub kiriku lõunatornis ning kaalub üle kolmeteistkümne tonni. Kell heliseb igal täistunnil ning
Varasematel aegadel etendati vaimulike sisudega näitemänge ja tutvustati religiooni. Linnaväljakul kogunetakse praegugi peetakse arutelusid, korraldatakse kontserte ja kunstilaatasid. Tänapäeval ei pea isegi kodust lahkuma, vaid kogu teavet võime leida internetist. Kas ei võiks siis ka religioon ja kogudused kolida internetti? Tõepoolest, religioon tegutseb internetis. Paljudel konfessioonidel ja usunditel on olemas oma kodulehed. Nagu näiteks Eestis Katoliku kirikul, Metodistide kirikul aga ka mujal maailmas. Intenetist võib kerge vaevaga leida saidi Virtual Hare Krishna Temple ehk tõlgituna Virtuaalne Hare Krishna Tempel. See võrguleht sisaldab vaimsete talituste käsiraamatut juhtimaks inimesi Krishna teadlikkuse poole. Kindlasti leidub selliseid võrgulehekülgi veel palju. Eestis pole religioon eriti populaarne, seepärast ei toimu meie linnaväljakutel eriti palju vaimulike üritusi. Ilmtingimata on maid, kus religioossed
Juhendaja: Aita Kahha Grupp: LE208 Tartu 2011 Tartu Jaani kiri See on tellisehitis, rikkaliku terrakotaplastikaga, ainulaadne kogu Põhja-Euroopas, on kolmelööviline basiilika, dominandiks tugev neljatahuline torn. Kesklööv on ebareeglipärane, plaanis trapetsikujuline. Kooriruum on piklik, polügonaalse lõpmikuga. Kirikul on kolm sissepääsu - lõunas, põhjas ja läänes. Peasissepääsuks oli lääneküljel vimpergiga profileeritud perspektiivportaal.
Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik? Bayeux' vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhtimisel normannide poolt 1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine gooti stiil romaani stiilist, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid
aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdusse. Praegune kirik on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust 1738. aastal üles ehitatud. Kirikul on olnud läbi sajandite ka kaitsefunktsioon. Skolaaride kaitsepühakuks on 3.-4. sajandi vahetusel elanud Püha Katariina Aleksandriast, kellele kirik on pühitsetud ja kelle järgi saigi kirik oma nime. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus. Kirik ja kirikuaias asuvad hauaplaadid on riikliku kaitse all. Kiriku ehitamisel rajati esmalt valdav osa pikihoone müüristikust, kus paksus lääneseinas paikneb
Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet. - usulised näitemängud arenesid välja jumalateenistustest - Tegelasteks olid pühakud ja piiblitegelased.
aastal. 13. sajandil ehitati ta ümber kindluskirikuks. Valjala kirikut peetakse Eesti vanimaks kivikirikuks. 11. Mida kujutati kiriku portaalidel, fasaadil, seintel? Püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast. Inimesed ei olnud elutruud, rohkem pandi rõhku nende emotsioonidele ja iseloomulikele joontele. 12. Milline kunstitehnika sai alguse romaani ajastul ( vihje - akende kujundus)? Vitraaz. 13. Mis on roosaken? Millisel Tallinna kirikul on roosaken? Millal on see ehitatud, mis stiilis? Mida kujutati? Kuidas? Roosaken on rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. Tallinna Kaarli kirikul on roosaken. See on patroon Schonerti poolt kingitud ja kujutab lihtsat lilleõit. See ehitati 19. sajandi lõpul. Lille keskel on hiljem lisatud (1910) elektrooniliselt valgustatud kella numbrilaud
See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared. Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame'i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt.
Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid. Romaani kirikul oli torne palju, neist kaks läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks
Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Kooriruumi põrand oli tavaliselt kõrgendatud. Keskaja kiriku arhitektuuri iseloomustavad väga jämedad sambad, mida nim piilariteks. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid, Romaani kirikul oli torne palju. Vanasti ehitati kellatorn hoonest eraldi nt Pisa torn. Torn oli pelgupaigaks. Keskaja kirikuehitajate kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine. Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi. Pikapeale õpiti uuesti ehitama vanaajal tuntud silinder-ja ristvõlvi. Toetuseks lisati vööndkaared. Võldis olid rasked ning sellepärast olid romaani kirikutel paksud seinad, kaitses. Gooti stiilil olid muutused lae ehitamises.
luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul viljasalvena, hiljem peeti seal kolhoosipidusid ja viimaks ehitati kirikusaal ümber võimlaks, mida kasutasid eelkõige Uulu kooliõpilased. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel tagastati kirikuhoone kogudusele. Praegusel ajal tegutseb see Eliisabeti kiriku abikirikuna, jumalateenistusi seal ei
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud
Arhitektuur - kirik Kirik oli oma põhiplaanilt T-tähe kujuline, kuna kiriku idapoolses otsas asus veel üks lööv, mis oli teiste löövide suhtes risti. Seda kirikuosa nim. põikihooneks, T-tähe pikemat kriipsu nim. aga pikihooneks. Altari paigutamiseks oli kiriku idapoolne sein ehitatud poolkaarekujuliseks ja seda kohta nim. apsiidiks. See osa kirikust oli ka kõige rohkem kaunistatud, eriti altari kohal olev poolkaar. Kirikul lage tavaliselt polnud, nii et katusesarikad ruumisolijale nähtavad. Tavaliselt varakristlikul kirikul torn puudus või oli see ehitatud eraldi kiriku kõrvale. Arhitektuur - kirik Maalikunst Varakristliku kiriku lihtne sisemus oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega, mis kujutasid piiblisündmusi. Inimesi on kujutatud väga tõsistena oma pikkades kogu keha varjavates riietes. Käsitööline teostas maalid kiriku
ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16
vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks.Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud.
Vaimuelu 18 ja 19.saj. 18.sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus
Heaoluriik · Agraarühiskonnas oli riigi ülesandeks korra ja turvalisuse tagamine ning riigi kaitsmine välisvaenlase eest. · Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal ja vallal. · Industriaalühiskonnas toimusid aga olulised muutused, mis lisasid riigile uusi kohustusi: · valitsevaks muutus palgatöö vabrikus. Seetõttu jäi töövõimetu elanikkond (lapsed, vanurid, emad) hätta. · 19. sajandil kodanlike revolutsioonide tõttu kehtestati demokraatlikud valitsemisreziimid levisid demokraatlikud põhimõtted ja kodanikuõigused. Heaoluriigi olemus ja ülesanded: · riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka
piiskoppe ametisse määrata, 2) ainult paavst saab keisrile võimu anda, 3) paavsti otsust ei saa vaidlustada, küll saab paavst teiste otsuseid vaidlustada. Kirik soovis saavutada ülemvõimu kuninga üle. Investituuritüli vaimulike nõue keisritele, et keisrid loobuksid oma õigusest otsustada kellele vaimuliku võimutunnused anda. Vaimulikud soovisid, et see oleks paavsti õigus. Saksa keisri Heinrich IV ja Rooma paavst Gregorius VII tüli Kuna Gregorius soovis, et kirikul oleks kõrgeim võim ning et vaid paavstil on õigus vaimulikke ametisse seada, siis Heinrich keeldus Gregoriuse käsku täitmast. Ta valis ikkagi vaimulikke oma suva järgi, ent lõpuks tuli tal siiski Gregoriuse ees alandlikult andestust paluda, sest vastasel juhul oleks ta võimult kukutatud. Paavstile sai osaks ainuõigus nimetada vaimulikke ametisse. Mõisted: Ketser inimene, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku tõekspidamistega.
Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel. Hoone on ehitatud kirve ja peitli abil, saagi ja naelu kasutamata. Seinad on suvekirikule omaselt ilma välisvoodrita.. Kirikul on kokku 22 kuplit, millest üks on sees, altari kohal. Venemaal sai valitsevaks Bütsantsi eeskujul 5 kupliga kirikud. Kirikute seinad ehitati paksud ja aknad väikesed. Erinevates vürstiriikides ehitati kirikuid veidi erinevalt. Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule
Viljandi linnus oli keskajal üks võimsamaid ja suurimaid Liivimaal. Viljandi ordulinnuse varemed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kirikud Jaani kirik on Viljandi vanim kirik, mis ehitati 15. sajandi lõpus. Jaani kirikul oli abikirik Vanamõisa külas , mis sai tuntuks Risti kabeli nime all. Risti kabel hävitati Liivi sõjas. 19. sajandil ehitati lisaks Jaani kirikule ka Pauluse kirik. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Ristiusu kirik varasel keskajal. Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks.
Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5.Hooajal 2016/2017 tuli Rapla meeskond Eesti korvpallimeistrivõistlustel hõbemedalile. Kes juhendas tollast võistkonda peatreenerina? Toomas Annuk 6.2011.a rahvaloenduse järgi elas Rapla linnas kas 4200; 5200; 6200 või 7200 elanikku. 5200
nelinurkse kooriruumiga kirik Praegune kirik Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 20 registriga valmis.See on kergelt pseudogooti, kuid nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid.
milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni Gregorius XII - teostas kalendrireformi, mis on aluseks Gregoriuse kalendrile. Hispaania, kui vastureformatsiooni kants
Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal
Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse ei suutnud eestlased endeid kokku võtta ja ühineda nii kiiresti. Kõik üritasid võidelda ristisõdijatega üksi võidelda ja nii langeti kiiremini. See soodustas ristirüütlite kiiremat pealetungi! Ristirüütlitel oli suur selgroog. Neid toetas katolik kirik. Katolikul kirikul oli muidugi ka endal kasu sees. Igal ristirüütlite poolt vallutatud maal said nemad oma usku levitada. Neil oli plaanis ristiusku levitada üle maailma. Ühtlasi oli ristirüütlitel pidev sõdurite pealevool. Vajadusel tuli ristirüütleid juurde. Eestlased olid ise vähemuses. Samuti oli neil ainult mõni liitlane. Ristiusu levitamist aitasid takistada ainult liivlased. Loodeti ka Vene tsaaririigi abile, kuid sealt tulid nii vähesed abisalgad ja sellest polnud enam kasu
Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal
Külastasin Eevald Piirisilla akrüülmaalide näitust ,,Eestimaa linnused". Näituse maalid on paigadest, kus sai alguse eestlaste vabadusvõitlus. Näitusel ,,Eestimaa linnused" on välja pandud 36 maali, mis pärinevad aastatest 2005 2008. Peale ordulinnuste võib leida näituselt maale muinaslinnustest (,,Varbola"), kabelidest (,,Maarja kabel") kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul. Maal ,,Pöide" mõjus tõetruuna. Kirik oli hästi sobitatud kokku hajuva maastikuga. Järgnevalt siirdusin Kuressaare linnuse juurde, kuid pidin pettuma. Maal mõjus rohkem joonisena kui maalina, kuna kunstnik oli kasutanud Kuressaare linnust maalides üpriski sirgeid piirjooni. Minu lemmikmaal näituselt ,,Eestimaa linnused" oli Toolse ordulinnus, mille ülesandeks oli kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks. Kunstnik on
See koosneb 15 jala pikkusest mustast marmorplaadist, küljed ja altariesine on kaetud valge marmori nisside ja ornamentidega ning Neitsi Maarja figuuridega. · Kõige tähtsamaks kunstiteoseks katedraalis peetakse Kolme Kuninga Laegast, mis on 13.sajandist pärinev suur kuldne sarkofaag. · Ja suurimaks LääneMaailma reliikviaks peetakse Kolme Targa luid ja nende 2000 aasta vanuseid riideid, mis juhtumisi asuvad Kölni katedraalis. Kirikul on 11 kella, millest neli on keskaegsed. Neist esimene Kölni katedraali kell (Kolme Kuninga Kell) valmistati aastal 1418 ja paigaldati 1437 ning see kaalus 3,8 tonni. katuseharja torni kellad: ·Pühitsemise kell (0,425 tonni) ·Vesper kell (0,28 tonni) ·Angeluse kell (0,763 tonni) Peamised ehk Lõuna kirikutorni kellad: ·Tervituskell (0,83 tonni) ·Kapiitelkell (1,4 tonni) ·Püha Joosepi kell (2,2 tonni) ·Püha Ursula kell (2,55 tonni) ·Kolme Kuninga kell (3,8 tonni)
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa
november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil. Jumalaema kirik Pariisis, kaunistati ohtrate ornamentide ja kujudega, mis oli gootile omane. Gregooriuse koraal kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile Iseloomustab: proosa tekst
selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilhedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Just sellega letab Tartu kirik oma lokaalse thenduse ning on vaieldamatult arvestatav kogu htumaa gootika mastaapides. Muide, juba 1558. aastal Klnis ilmunud Tilemann Bredcnbachi raamat nimetab, kirjeldades reformatsioonisndmusi Tartus, lima kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkmne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ldkuju silinud. Tugeva lnetorniga kolmelvilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polgonaalse lpmikuga koor, mille phjakljel paikneb krkamber. Pikihoone lunakljel oli nn Lbeki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekike Lbeki ja Venemaa kaubandust. Kronoloogia
võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva ühiskonna kohta, modernism on tulevikku suunatud filosoofia, traditsiooniline kultuur hoiab minevikupärandit ja vanu kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi põhitunnuseks on kultuurilise pessimismi tugi, ühtseid ja universaalseid väärtusi pole olemas.Sotsiaalhoolekanne-tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal.Riik-sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldaiste nimel.Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust: Territoorium-maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi.Elanikkond- kodanikud,välismaalased,kodanikukondsuseta isikud.Suveräänne riigivõim-riigiorganite süsteem
Hakati tegema vastastikusi sõjakäike Baltimaade rahvaid hakati alistama ühekaupa. Mitu vallutajat. Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220. Terve selle aja vältel toimus eestlaste majanduslik kurnatus ja inimjõud ammendus. Tagajärjeks kujunes see et Eesti jagati mitme riigi vahel. Katoliku kiriku toetus. Katolik kirik oli ristisõja väljakuulutaja ning kirikul oli lootus kiiresti rikastuda. Samuti ka see tõsiasi, et katolik kirik andis samuti tugeva löögi eestlaste vastu. Tagajärjeks oligi Baltimaade ristiusustamine. Kui eestlased oleksid koostööd teinud ja kui neil oleks algusest peale olnud korralik sõjavarustus ja oskused, siis oleks neil olnud isegi lootust, võita vabadussõda. Kuna aga oli nii palju segavaid tegureid, mis kahjustasid eestlaste tuge, siis kahjuks eestlased kaotasid.
kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Säilinud Niguliste kirikus. 14. 15. Karja kirikul puudub kellatorn. 16. Sakraalehitus on usukultuslik ehitis(klooster, kirik,kabel) 17. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. 18
kannatada, kuid seda ehitati ja parandati taas ümber. 1849. aastal lasi arhitekt J.D.Felsko ehitada torni, mis on püsinud seal siiani. Kirik sai ulatuslikke kahjustusi ka Riia suure tulekahju ajal, kuid siiski suudeti see taastada. 31. mail 1677. aastal ehitati sinna uus kirikutorn. Jaani kirikus on näha nii gootikat, renessansi elemente kui ka barokiajastu ehitusmeetodeid. Sellel on kõrge gooti frontoon ja väike torn. Jaani kirikul on ka oma legend. Nimelt 15. sajandil tahtsid kaks munka saada pühakuteks ja nad müüriti vabatahtlikult seina sisse kinni. Samal ajal kui nad olid elus, viisid Riia elanikud neile süüa läbi spetsiaalse augu seina sees. Munkadel ei õnnestunud siiski saada pühakuteks, kuid ristikujuline auk on seinas ikka veel alles, kus mõlemad kehad lamavad. Tänapäeval peetakse Jaani kirikus jumalateenistusi, kuhu on registreerinud üle tuhande liikme
sajandil ARHITEKTUUR · suurimad saavutused seotud mõlemas stiilis kirikutega · keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem ja aknad ülal · BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid
Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2). Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut. Kiiev võistleb Konstantinoopoliga. Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist, kuid siiski on mõningaid erinevusi vanavene ja bütsantsi arhitektuuris. Mõnede suurte vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem. Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni.
Ühiskonnas tekkis aga kaks usku. Vastasseis väärnähtustele: ketseritele polnud meeltmõõda kiriku korraldused, kuigi nad olid usklikud. Kirik hakkas tegelema inkvasitsiooniga, mis oli ketsetite üle peetav kohus, mis pidi neid sundima austama kirikut. Palju süütuid inimesi hukkus ja ei suudetud ka ketserlust lõpetada. Kirikule oli mõju hea, kuna tekkis palju uusi kristlikke ning kristlus levis väga võimsalt. Kõrg- ja hiliskeskajal oli kirikul väga tähtis osa. Kõik need sündmused on mõjutanud meie ajalugu väga palju. Kahe kirikuvaheline tüli on siiamaani probleemiks. Ka meie tänapäeval on õigeusk ja katolik usk vastasseisus.
1. Keskaeg 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim 2. Feodaalkord religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil 3. Katoliiklus läänekristlus 4. Ida-Rooma impeerium 5. Kirikulõhe kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks* 6. Kirillitsa slaavi kiri 7. Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest 8. Vasall ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal 9. Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid 10. Feood maavaldus mis anti sõjateenistuse eest 11. Domeen kuninga maavaldus 12. Visitatsioon 13
pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks. Välisilme oli kirikul lihtne : torni ei olnud, mõnikord kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Aatrium sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. · Kolmelöövilised basiilikad : Santa Costanza (4 saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5 saj) · Viielööviline basiilika : Peetri kirik Roomas(4-5 saj)- kiriku ees aatrium, ja selle keskel kaev. Edasi järgnesid eeskoda, 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid, mille all asus väidetavalt esimese paavsti Peetruse haud.
· Viimane plaaniti aga peamiseks kuningate residentsiks kogu keskajal. Westminster Hall Westminster Palace tänapäeval Sillad · 1176 alustati esimese silla ehitamist üle Thames-i jõe. See sild oli ainukene, mis Londonis oli kuni 1739. aastani, kuna ülekäik oli kitsas ja inimesed kasutasid pigem jõeäärsete paadimeeste teenuseid. Londoni sild Kirik · Keskaegses Londonis oli kirikul suur võim, mis peegeldub kirikute arhitektuuris. · Old St. Paul's Cathedral -i (ehitatud 1280) peeti keskaja võimsaimaks katedraaliks (puust torn hävis pikselöögijärgses tulekahjus 1561). · Samuti Westminster Abbey, mille William III restaureeris 1269. Old St. Paul's Cathedral · 1123 asutati Londonisse St. Bartholomew klooster, millest kasvas välja olukord kus lõpuks oli linnas kokku 13 kloostrit. St. Bartholomew klooster
1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg
annaabi.ee 
