Suvi: parasvöötme ÕM, polaarpäev, jahe, niiske Kõrgrõhkkond. Sademeid vähe, 200-300 mm +10º...+15º C. Mullad: puuduvad, õhukesed-> vähe orgaanilist Sademeid: 150 ... 400 mm. osa, lagundajaid puuduvad. Põhja Atlandi hoovuse mõju Euroopa osale. Taimestik: liigivaene(samblad, samblikud,vetikad). Labradori hoovuse mõju Põhja Ameerika kirdeosale. Kliimavöötmed Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord
ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud.
(Liblik 2007). Keskkonna leelistumise vähenemist iseloomusta hästi ka Belyaeva magistritöö, kus on välja toodud lumeproovide alusel määratud Ca sadenimiskoormuste võrdlust Sadenemiskoormuseid on võrreldud Kirde-Eestis aastatel 1999 talv ja 2009 talv. Aluseliste Ca katioonide ruumiline analüüs 1999. aastal näitas suuremate sadenemiskoormuste esinemist elektri- ja soojuselektrijaamade ümbruses ning saaste levikuala laienes ka piirkonna kirdeosale. 2009. aasta olid nii sadenemiskoormuste levikuala kui ka tase vähenenud. Eesti Elektrijaama lähiümbruses oli võrreldes ülejäänud Kirde-Eesti piirkonnaga aga endiselt näha veidi kõrgemat Ca sadenemiskoormust (Belyaeva 2012: 57). Arvestades kaltsiumi sadenemiskoormuse vähenemist (Belyaeva 2012: 57) ja sademevee vähest muutust hapestumise suunas, siis võiks arvata, et ka sealne keskkond hakkab hapestuma
annaabi.ee 
