ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda
viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus. Eesti rabades valitseb kõige halvemate
omadustega samblaturvas (Valk 2005: 240).
21
Toitevaese mulla tõttu on rabas liigivaene ka puu- ja põõsarinne. Kõige levinumaks
puuliigiks on harilik mänd. Rabapõlendikel, servades ja läbivoolulistes rabaosades, kus
tingimused puude kasvuks on paremad, kasvab sookaske, haruharva ka kiratsevat kuuske
(saavutab vaevalt poole meetri kõrguse) ja mõni kord kuni 1 m kõrgust haaba, pihlakat,
paakspuud, kadakat, pajusid. Raba- ehk vaevakaske, mis moodustab kuni 4-5m
läbimõõduga puhmaid, kasvab kohati läbivoolulistes kohtades. Kõiki rabal kasvavaid puid
ja põõsaid võib leida Eestis ka teistel kasvukohtadel (Valk 2005: 238).
See, et harilik mänd on meie rabades kõige enam levinud puuliik, seletub männi äärmiselt
laia ökoloogilise amplituudiga