Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kirandus" - 5 õppematerjali

Miks meri on soolane
10
pptx

Miks meri on soolane?

Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level T...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Reliktkiirgus
10
doc

Reliktkiirgus

sageduse järgi). Selle keha spekter on iseloomulik keha soojuskiirgusele mille temperatuur on 2,7 kraadi. Kiirgus peab tulema mikrolainetele läbipaistmatust piirkonnast. Võime järeldada, et minevikku poole minnes peab meie valguskoonus läbima teatavaid kindlaid ainehulki. Sellest peab piisama aegruumi kõverdamiseks, et valguskiired selles koonuses peavad koolduma üksteise poole. 8 KASUTATUD KIRANDUS 9 1. http://opik.obs.ee/osa5/ptk05/box01.html 2.http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel806_ 786.html 3. Universum pähklikoores (Öpik) 10

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Historitsism tallinnas
7
doc

Historitsism tallinnas

00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia. Laupäev: 8.00 - piht, 8.30 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia, 10.00 - piht enne eestikeelset liturgiat, 11.00 - tunniteenistus ja Jumalik liturgia eesti keeles. htused teenistused peaingel Miikaeli päevast Issanda Ülestusmise pühani - 17.00, piht - 16.50. htused teenistused Issanda Ülestusmise pühast peaingel Miikaeli päevani - 18.00. Aleksander Nevski katedraali plaan Pilte KASUTATUD KIRANDUS 1. http://www.eestigiid.ee/?CatID=140&ItemID=4940 2. http://www.orthodox.ee/indexest.php?d=kogudus/aleks_t 3. http://www.hot.ee/nsobor/index_dbl.htm 4. Ene 1 osa, lk. 136

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
Referaat Jan Uuspõllust
4
docx

Referaat Jan Uuspõllust

aastal Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") Kolmanda tunnustuse sai Jan 2006. Aastal Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk"). Jan uuspõld tegeles ka noores eas laulmisega, Janil ja tema sõpradel kellelt ta laulmist ja tinistamist kitarriga õppis oli mitmeid bände, nenil olid bändid erinevatest muusikaliikidest. Kasutatud kirandus: http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=3035&hi=uje 22.jaanuar 2009 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=191887 22.jaanuar 2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Muusika-_ja_Teatriakadeemia lavakunstikool 22.jaanuar 2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Jan_Uusp%C3%B5ld#Eraelu 22.jaanuar 2009 Tallinna Järveotsa Gümnasium Referaat

Eesti keel → Eesti keel
94 allalaadimist
EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
10
docx

EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700

Tänu võõrkultuuride sissetungile hakkas ju arenema näiteks trükikunst. Niisamuti hakkas meile pealesunnitud usu ja kiriku tähtsuse tõusuga arenema ka haridus ning neid võib ju pidada kultuuuri jätkusuutlikuse ja arengu aluseks. Kuigi rahvakultuuri pärandist leiame me eelkõige sarnasusi teiste naaberriikide kultuuriga ja erinevaid variatsioone ja põimumist, on kindel, et meile on meie esivanematest säilinud vähemalt üks ühine tunnus. See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V. Eesti ja eestlased ajalootuules 2010 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm (4.november 2010) Harjumaa Muuseum, http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rafas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html (5.november 2010) Laur, M. 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn. Eesti Entspklopeediakirjastus. Vahtre, L. 1993. Eesti Kultuuri Ajalugu

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun