omadused kahanevad oluliselt veega küllastudes. Katsetatava kipsi jahvatuspeensus on 8,98%. Kipsi tardumise katsel algas tardumise protsess 30 minutit peale katse algust, periood kipsi tardumise algusest kipsi tardumise lõpuni oli ca 6 minutit. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks ja arvutamiseks läbiviidud katse käigus selgus, et standardile kõige lähedasem tulemus, mille saime, oli 46,026% kipsi kogust kipsitaignas. 7. Küsimused 1. Ehituskips on töödeldav, odav, kergesti viimistletav, kiiresti kivistuv vee lisamisel ning materjal ei põle. Negatiivne omadus on aga see, et tegu pole kuigi tugeva ega kõva materjaliga - mõjutab vastupidavust. Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3
veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks. Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas. Peale 45 sekundi möödumist tõsteti kiiresti silindri vertikaalselt üles ja mõõdeti saadud koogi läbimõõdu nihikuga. Kui läbimõõt oli väljaspool määratud vahemikku 180 ± 5 mm, korrati katset erineva koguse veega. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat aparaadiga Kipstaigna tardumisaeg määrati normaalse taigna konsistentsiga, Vicat’i aparaadiga. Katse jaoks võeti 200 g kipsi ja normaalseks taigna konsistentsiks vajalikku veehulka
annaabi.ee 
