"kipsaine" - 1 õppematerjal

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

39 ahjus kuivanud 2300 23 143,75 14,38 Näide valemi 2 järgi: P = 828 kgf F = 1600 mm² k = 100 Survetugevus 6. JÄRELDUS Esimesena määrati kipsi jahvatuspeensus, milleks tuli 12,2 %. Jahvatuspeensus näitab sõelale avaga 0,2 x 0,2 mm jäänud materjali hulka protsentides sõelumiseks võetud esialgest 50 grammist. Jahvatuspeensuse protsendi tõus põhjustab kipssideaine tugevust. Katses pole jahvatuspeensus just kõige suurem, seega ka kipsaine pole kõige tugevam. Teiseks määrati kipsitaigna normaalkonsistentsi. See näita vee hulka, mis tuleb võtta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati 50 % vett algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Raado konspektis lugedes, saab leida, et taignasse lisatakse ~50..70 % vett