tom
põllumajanduslikku vandenõud ja... oo, jumal, ma
pean pääsema Berliini! Kes võiks olla mu päästja?
Kas ei ole kedagi, kes mõistaks, et filosoofia
tulevik Venemaal sõltub sellest, et keegi laenaks
mulle mõned tühised rublad? Siis sa alles näed!
(Mihhail tormab toast välja. On kuulda, kuidas ta läheb trampides ja
karjudes mööda treppi alla.)
JUUNI 1840
Mihhail seisab kipaka jõelaeva reelingul. Ilm on jõle, sünkjast taevast
kallab Mihhailile kaela vihma. Kaldal seisab Herzen. Mihhail on
sunnitud karjuma, et ta sõnad läbi tormi Herzenini jõuaksid.
MIHHAIL: Hüvasti! Hüvasti, Herzen! Tänan sind! Hüvasti,
Venemaa! Hüvasti.
87
JUULI 1840
Tänav Peterburis. Belinski tuleb kiirustades mööda tänavat, tema tee