Eesti rahvalaul ja rahvapillid
Torupill ,,ära aja pilli lõhki"; väga arenenud pill, nn ,,väike orkester", oli Eestis tuntud
juba 13. saj, populaarseks sai 16. saj. Seda mängiti aasta läbi ning ta kuulus maagiliste
tantsude juurde.
o Pulmamarsid ja labajala valsid
o Kõige kuulsam mängija oli Johannes Maaker (a.k.a. Torupilli Juss).
o Aleksander Maaker viimane pärimuslik torupilli mängija.
(kuulasime)
KORDOFONID
Nöör kõige primitiivsem.
Hiiu kannel e rootsi kannel e kintsuviiul mängitakse põlvedel hoides.
Põispill rütmiline keelpill.
Moldpill monokord; mängitakse poognaga / sõrmitsedes; selle pilliga õpetati koolides
lapsi laulma (nt ,,Jaan läheb jaanitulele")
Lõõtspill e jarmul e kortspill kõige populaarsem rahvapill. Sündis 1822 Saksamaal.
Alguses levisid ainult mazoorsed lõõtspillid, minoorsed lõõtspillid arenesid Venemaal. On
tantsupill. (kuulasime)
Kannel 19