M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
mööda
maapinda. Poisid hüüdsid üksteist, kuid tuulekohin ja kõuekärgatused matsid nende hääled
täielikult enda alla. Lõpuks jõudsid nad siiski üksteise järel telgi varju, lõdisedes külmast ja
hirmust ning nõrisedes veest, kuid hädas seltsilisi omada oli juba midagi, mille eest võis t ä n
ulik
olla. Nad ei saanud omavahel kõnelda, sest vana puri plaksus nii metsikult, isegi kui muu
müra
oleks kõnelemist võimaldanud. Torm aina tugevnes, ja viimaks rebis puri end kinnitiste
küljest
l a h t i ja läks iilingus lennates minema. Poisid haarasid üksteisel kätest ja jooksid komistades
ning muhke saades suure tamme varju jõe kaldal. Nüüd oli võitlus täies hoos. Taevas
leegitsevale
lakkamatute välgusähvatuste all paistis kõik teravajooneliselt ja varjudeta selguses;
painduvad puud, voogav jõgi, lainetel õõtsuvad valged vahutordid ja kõrged järsakud teisel
pool jõge vilksatasid läbi ruttavate pilverüngaste ja viltu langeva vihma-loori