(nõudest üks kuu ette teatada). Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud. HÜPOTEEGI SEADMINE Eeldused: koormatava asja/õiguse omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe, kinnistamisavaldusja kanne kinnistusraamatus Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, Omanikuhüpoteegi seadmisel on tegemist ühepoolse tehinguga notariaalselt kinnitatud avalduse alusel, kinnisasja võõrandamisel jääb endise omaniku kasuks püsima. Võlaõiguslikku notariaalselt tõestatud tagatislepingut (causa), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, ei ole vaja kinnistusraamatu pidajale esitada. Kui tagatisleping
HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot. Mingitest varjatud puudustest ega probleemidest ostjale ei teatatud. Pärast kinnisasja valduse ülevõtmist hakkasid ilmnema ometigi erinevad puudused. Esmalt
Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega Servituudi seadmise lepingus määratakse kindlaks servituudi sisu, teostamise viis ja vahendid, vajadusel servituudi tähtaeg, poolte kohustused seoses servituudiga (nt tee korrashoid) NB! Kõik olulised kokkulepped tuleks fikseerida servituudi seadmise lepingus ja kinnistusraamatus, vastasel juhul võlaõiguslikud – ei kehti nt kinnisasja uue omaniku suhtes VALITSEVA KINNISASJA OMANIKU ÕIGUSED (§ 178) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.
Piiratud asjaõiguste heauskne omandamine AÕS § 56 brim. (nt hoonestusõiguse puhul) Isiklik kasutusõigus - ei ole piiranguid, kuidas kasutada võib. AÕS § 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamine. § 225-227 VIIES SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C-
isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud Tagatis peab olema kindlaks määratava ja püsiva väärtusega, kergesti realiseeritav, ületama laenusumma suuruse, andma pangale eelisnõude õiguse Varalised tagatised: Kõige paremini vastab nendele tingimustele kinnisasja pant ehk hüpoteek. Kinnisasi on maatükk koos sellele ehitatud hoonetega Hüpoteegi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnistusraamatus. Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt. Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ? Ehitise pandi leping peab olema notariaalne Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik. Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt
soodsatel tingimustel stardilaenu. 3. Kõik füüsilisest isikust ettevõtjad peavad enne tegevuse alustamist taotlema enda kandmist äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse FIE tema poolt esitatud avalduse alusel. FIE äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada avaldus (digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud) kande tegemiseks, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid: · ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 715), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; · FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi, asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning sihtnumber); · FIE andmed (ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); · majandusaasta algus ja lõpp (siinkohal tuletame meelde, et sõltumata FIE majandusaastast on maksustamisperioodiks ikkagi kalendriaasta); · vajadusel andmed ettevõtluse tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse
tehingu kehtivust.(keegi müüd autot, mina tahan autot osta. Hakatakse tähistama automüüki, ostja ütleb et tuleb homme autole järgi, aga enne kui ostja järgi tuleb, pakub uus ostja kõrgemat hinda ja müüja müüb auto hoopis temale. Auto on viimase ostja oma, sest üks tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.) Vallasasja puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing) Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne Ainult omanik võib käsutada-tehingute tegemine, kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine, vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu) Eraõiguslik-erahuvides. Liigi kohta käiva seaduse aluses loodud (osaühing,
Обременять вещным правом - koormama asjaõigusega Обременение - koormamine Недвижимость kinnistu Данные, вносимые в крепостную книгу kinnistusramatusse kantavad andmed Статья artikkel Отметка märge Соединение и раздел недвижимостей - kinnistute ühendamine ja jagamine Запись в крепостной книге kanne kinnistusraamatus Порядковое место järjekoht Порядковые места вещных прав asjaõiguse järjekoht Статья в крепостной книге artikkel kinnistusraamatus Отметка в крепостной книге märge kinnistusraamatus Основание записи kande alus Изменение или аннулирование неправильной записи ebaõige kande muutmine või kustutamine
Võib liikuda üles seoses mingi kande kadumisega või vastaval kokkuleppel. Kinnisomandi teke: üleandmine (müük, kink jne); omandamine kinnistusraamatu kande igamisega; kinnisasja omandamine igamisega; kinnisomandi hõivamine riigi poolt. Lisaks abieluvara, pärimine, avaliku võimu tegevus. Kinnisomandi üleandmisel, koormamisel, kinnisasjaõiguse sisu muutmisel ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse üleandmisel ja koormamisel on nõutav asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Kinnisasja ulatus: kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Ulatus horisontaalsuunas – piir naabritega. Kinnisomandi kitsendused – seaduse, tehingu või kohtuotsuse alusel tekkinud, piiravad kas omandi kasutust või käsutust, seonduvad maapinna, õhuruumi või maapõuega. Eraõiguslikud kitsendused – piiravad omandiõigust teise eraõigusliku isiku
teatud tegusid. Reaalkoormatis võib olla nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik. Eraõiguslik tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Võimalusel määrata ka rahaline koormatise väärtus. Avalik-õiguslik ei nõua kinnistusraamatusse kandmist. Aga kui isikul on õigus nõuda reaalkoormatist, tekib see koormatis kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis lõppeb väljaostmisega. See ei aegu. Summaks reaalkoormatise hind kinnistusraamatus 37. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. Hoonestusõigus ei lõppe hoone hävimisega.
kohaselt. Märkus: 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku kohaselt peab lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe olema sõlmitud notariaalses vormis alles peale nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui leping on tagatud kinnisvarale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale seatud hüpoteegiga, siis selle hüpoteegi kohesele sissenõudmisele allumiseks on vajalik vastav notariaalselt tõestatud kokkulepe ja sellekohane märge kinnistusraamatus/laevakinnistusraamatus. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse hüpoteegipidaja ja vara omaniku vahel reeglina samaaegselt hüpoteegi seadmise lepinguga. Kohesele sundtäitmisele saab allutada kinnisasja ja laevakinnistusse kantud laevadega tagatud nõudeid ning ehitise kui vallasasja ja kommertspandiga koormatud vara osas sellekohast kokkulepet sõlmida ei saa. 6.4. Leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Garantii andjale ja teine Võlgnikule. Poolte andmed:
..................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................................................5 2.2. Kinnistusraamatusüsteemi tähtsus...........................................................................................6 2.3. Kinnistusraamat ja kinnisomand...............................................................................................7 2.4. Kinnistusraamat ja piiratud asjaõigused...................................................................................8 2.5. Kinnistusraamat ja järjekohtade kord..........................................................................
FIE KANDMINE ÄRIREGISTRISSE FIE äriregistrisse kandmiseks on kaks võimalust: esitada digiallkirjastatud kandeavaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalselt kinnitatud kandeavaldus kohtu registriosakonnale. FIE äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada avaldus (digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud) kande tegemiseks, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid: ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 7–15), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi, asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning sihtnumber); FIE andmed (ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); majandusaasta algus ja lõpp (siinkohal tuletame meelde, et sõltumata FIE majandusaastast on maksustamisperioodiks ikkagi kalendriaasta); vajadusel andmed ettevõtluse tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (ÄS § 3 lg 3);
(KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´)
Hoonestusõigust ei või ka seada äramuutva tingimusega. Mõningal juhul on kokkulepped tühised. Näiteks juhul, kui hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega või hoonestaja surmaga. Hoonestajal on õigus oma hoonestusõigust võõrandada, pärandada, koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Siiski ei ole võimalik hoonestusõigust koormata teise hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse järjekoht peab olema kinnistusraamatus esimene. Samal järjekohal ei või olla mingeid muid asjaõigusi või märkmeid. Nagu eespool mainitud, on hoonestusõigusel ka tähtaeg: 99 aastat. Kui see on lepingud märkimata või pikem kui 99, siis loetakse tähtajaks ikkagi 99 aastat. Kui tähtaeg möödub, võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel tähtaega pikendada kuid jällegi, mitte kauemaks kui 99 aastaks. Tähtaja pikendamine tuleb kanda ka kinnistusraamatusse.
sõltumata sellest, kas keegi on kellegagi lepingut sõlminud või mitte. Igaüks peab aktsepteerima ja mitte rikkuda teise inimese omandiõigust. Absoluutse õiguse rikkumine viib aga relatiivse suhe tekkimisele (nt omaniku ja varguse vahel). 2. Publitsiteedi printsiip ehk avalikkuse põhimõte - on tehtud väljapoole nähtavaks. Vallas- ja kinnisasjade puhul realiseerub publitsiteedi printsiip kinnistusraamatus. Igaüks saab järele vaadata kellele kuulub see vallas- v kinnisasi. Publitsiteedi printsiip realiseerub läbi valduse. 3. Määratletuse põhimõte - kõik õigusmuudatused asjaõiguses saavad toimuda konkreetsete esemete suhtes. 4. Numerus clause printsiip ( закон закрытого перечня )- seadus ütleb, et meil on
Vabaabielus poolte ühisvara ei teki. Vabaabielu korral puudub teisel vabaabikaasal automaatne õigus poolele omandist, ning omandisuhteid tuleb reguleerida vastavate lepingutega. Lahku minnes on vara jagamine tõendamise küsimus: kes mida endale soetas, kes mida ja kellele kinkis, samuti mille eest. Näiteks võib osutuda problemaatiliseks situatsioon, kus laen on võetud küll koos kui ühine kohustus, selle eest on ostetud korter või maja, ent kinnistusraamatus on omanikuna registreeritud vaid üks isik. Hiljem võib vaidluse lahendamine kujuneda väga keerukaks. Kindlasti on soovitav vabaabielus elavate isikute vahel sõlmida kirjalik leping, kuidas käituda varaga lahkumineku korral. Loomulikult võib see tekitada ka mõningaid komplikatsioone, kui heades suhetes inimesed arutlevad võimaliku lahkumineku üle ning sellega justkui näitavad üles umbusaldust oma kaaslase vastu, ent
sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. 3.5.4. Osahüpoteek Hüpoteeki võib jagada osadeks. Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samuti osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmiseks ei ole omaniku nõusolek nõutav. Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale. 3.5.5. Ühishüpoteek Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. 3.5.6. Kohtulik hüpoteek Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue. Kohtulik hüpoteek tekib ja kustub kinnistusraamatusse kandmisega ning hüpoteek saab kinnistusraamatus endale järjekoha üldises korras. Kohtulik
ühist vaid niipalju, et ükski neist ei ole asjaõigus ja et kõik need märkeliigid on oma otstarbe tõttu asjaõiguste omandamisel oluliseks õiguslikuks abiks. Puhtvõlaõiguslikud kokkulepped ei kuulu reeglina kinnistusraamatusse kandmisele. Kuid märkusena võib kinnistusraamatusse kanda kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, muutes need nii kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2). Märkusena saab kinnistusraamatus nähtavaks teha ka kinnisasjaga seotud üüri- või rendisuhte olemasolu (vt VÕS § 272 lg 2, § 324 lg 1 ja § 341). 175. Millist tähtsust omab asjaõiguste järjekoht? Seadus võimaldab kinnisasja omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvaid õigusi piiratud asjaõiguste kujul. Seejuures on võimalik, et korraga on olemas: _ mitu üht ja sama liiki piiratud asjaõigust, nt mitu reaalservituuti või mitu hüpoteeki;
Abiruumi otstarbega garaažiosast ei saa moodustada iseseisvat korteriomandit, vaid see saab olla eriomandi esemeks ainult koos n-ö põhiruumiga. See ei välista siiski võimalust, et eriomandi esemeks on ruum, mida kasutatakse sõiduvahendi hoidmiseks (§ 4 lg 2) 4) § 6. Korteriomandite kinnistamine ja korteriühistu registrikaardi avamine sisult täiesti uus see osa, millega seotakse korteriomandite registriosade avamine kinnistusraamatus korteriühistu registrikaardi avamisega korteriühistute registris. Kuna korteriühistu on seaduse alusel tekkiv juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe kinnisasja korteriomanikud (§ 1 lg 4), siis peab ka sellise juriidilise isiku registrisse kandmine olema seotud korteriomandite tekkimisega. 5) nõ Erikasutusõiguse reguleerimine § 14. Erikasutusõigus (8) Korteriomanike kokkuleppega võib anda osa kaasomandi esemest igakordse
võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Seega on hoonestusõigus erandiks TSÜS § 54 lg 1 toodud reeglist, et kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud ehitis. Ehitis on hoonestuõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust. Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale (AÕS § 250). Samal järjekohal ei või olla muid asjaõigusi või märkeid. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel tuleb kindlaks määrata kas tasu suurus või selle arvestamise alused.Tasu hoonestusõiguse eest makstakse
raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3. Isik, kes toetub õiguse omandamisel valele kandele, on oma heas usus kinnistusraamatu õigsusse kaitstud (vt AÕS § 56') KINNISTUSRAAMATUÕIGUSE MUUD ÜLDPÕHIMÕTTED Kokkuleppepõhimõte – kinnisomandi üleandmiseks, kinnisasja koormava asjaõiguse seadmiseks, muutmiseks, koormamiseks või üleandmiseks on vajalik asjaõiguskokkulepe (AÕS § 64 ´)
Hüpoteegipidaja(võluusaldaja) on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse. Omanik on hüpoteegi omanik ja ta ei pea tingimata olema võlgnik. Kui tema pole võlgnik, siis tema annab hüpoteegipidajale lubamist hüpoteegi kasutada. Kuna tagavat nõuet pole vaja, siis pole hüpoteegi seadmisel seda vaja ei kindlaks teha ega ka kinnistusraamatusse kanda(mitteaktsessoorsus). Hüpoteegi tingimused: · Kinnistusraamatus peab olema hüpoteegipidaja ja h.rahali väärtus · Asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud · On otstarbekas, kui hüpoteegipidaja ja omanik ise määravad lepingus kindlaks, mida nad loevad konkreetse kinnistu puhul korrapäraseks majapidamiseks(selleks, et vältida väärtuse vähenemise).Kui see tingimus pole tagatud, siis võib hüpoteegipidaja nõuda rahuldamist
Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? Omavad siin tähtsust asjaolud, et ühistu otsusega tunnustati ehitusõigust, ümberehitamist salliti pikema aja jooksul? Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega? Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Lahendus: Kas on tegemist EhS rikkumisega, kui ümberehituseks puudus KOV luba? EhS §16 Kirjalik nõusoleku osa alusel ei ole alla 20 ruutmeetri suurusele ümberehitise tarvis ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut.Lisaks ei ole saa võtta seda kui rekonstrueerimist, sest hoone piirdekonstruktsioone ega kandekonstruktsioone ei muudetud (EhS§2 lg 8) EAEI53
kinnisasi on koormatud hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks. Pank ei ole aga hüpoteegi kustutamisega nõus, sest väidab, et omandas piiratud asjaõiguse heauskselt ja seetõttu olevat tema õigused seadusega kaitstud. Ühispanka esindas laenuosakonna jurist, kes tegutses volikirja alusel, mille oli välja andnud Ühispanga üks juhatuse liige. Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Lahendus: 1. Hüpotees: Kas K saab lasta SEB panga hüpoteegi kinnistusraamatus kustutada AÕS § 65 lg 1 alusel. (-) Eeldused: 1. Kas nõude esitajal ehk K-l on omandiõigus olemas? (+) 2. Kas kinnistusraamatu kanne on ebaõige? (-) 2.1 Kas SEB omandas hüpoteegi AÕS § 64 (prim - 1 sverhu)alusel? (-) 2.1.1. Kas poolte vahel ehk SEB ja OÜ Osavad Poisid vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+) 2.1.2. Kas tehti hüpoteegi kanne kinnistusraamatusse? (+) tuleneb kaasusest 2.1.3. Kas OÜ-l Osavad Poisid oli käsutusõigus
kinnisasja müümiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel kandtakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm nädalat hiljem sõlmib MK kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks. Ostjaks on OÜ P, keda esindab volikirja alusel TK mille on välja andud Oü P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse..... Proua Thisenhausen soovib, et teda lisatakse taas kinnistusraamatus taas kinnistu omanikuna kirja.Mida ja kelle käest peaks ta seda nõudma võiks proua Thiesenhausen nõuda? Kas pr T saab nõuda KR kande parandamise nõusolekut OÜ-lt P AÕS § 65 lg 1 alusel? Eeldused: 1. Kas pr T on omanik ? () 1.1 Kas OÜ P omandas kinnisasja AÕS § 641? (-) 1.1.1 Kas OÜ P ja MK vahel on kehtiv AÕ leping? (+) 1.1.2 Kas OÜ P kanti omanikuna kinnistusraamatusse sisse? (+) 1.1.3. Kas MK-l oli käsutusõigus ehk kas ta oli omanik? (-) 1.1.3
seda, kui ostja on Liiklusregistrisse omanikuna sisse kantud. Selliste teenuste osutamise muudab kliendi jaoks mugavamaks see, et notar saab mitmeid andmebaase kasutada veebis (Eesti väärtpaberite kesk- register, Liiklusregister jne) ning seega raha edastamise eelduste täitumist kontrollida. Samade reeglite järgi saab notar ametiteenusena hoiule võtta ka dokumente. See on kasutust leidnud näiteks kinnistusraamatus piiratud asjaõiguse kannete muutmiseks või kustutamiseks antavate notariaal- selt kinnitatud nõusolekute hoiustamisel. Kinnistusraamatuseadus*10 ei luba kinnistamisavaldust või kande kustutamise nõusolekut esitada kinnistusosakonnale tingimuslikuna (kinnistusraamatuseaduse § 42), kuid dokumendi hoiustamisel saab vastava avalduse või nõusoleku allkirjastada ilma selles tingimusi märkimata
96. modify a right õigust muutma 97. extinguish a right õigust lõpetama 98. protection against infringements by third parties kaitse rikkumiste vastu kolmanda isiku poolt 99. parties to an obligation kohustuse osapooled 100. delimited piiritletud 101. encumbering koormatud 102. real agreement kinnisasja leping 103. entitled person õigustatud isik 104. entries in the land register sissekanded kinnistusraamatus 105. servitudes servituudid (a right by which sth (as a piece of land) owned by one person is subject to a specified use or enjoyment by another) 106. real encumbrances reaalkoormis 107. pledge pant (object given by someone as security for a loan) 108. right to possess õigus vallata 109. right to use õigus kasutada 110. right to dispose õigus käsutada 111
ühist vaid niipalju, et ükski neist ei ole asjaõigus ja et kõik need märkeliigid on oma otstarbe tõttu asjaõiguste omandamisel oluliseks õiguslikuks abiks. Puhtvõlaõiguslikud kokkulepped ei kuulu reeglina kinnistusraamatusse kandmisele. Kuid märkusena võib kinnistusraamatusse kanda kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kinnisasja valdamise ja kasutamise korra kohta, muutes need nii kehtivaks ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes (vt AÕS § 79 lg 2). Märkusena saab kinnistusraamatus nähtavaks teha ka kinnisasjaga seotud üüri- või rendisuhte olemasolu (vt VÕS § 272 lg 2, § 324 lg 1 ja § 341). 175. Millist tähtsust omab asjaõiguste järjekoht? Seadus võimaldab kinnisasja omanikul võõrandada temale omandi raames kuuluvaid õigusi piiratud asjaõiguste kujul. Seejuures on võimalik, et korraga on olemas: _ mitu üht ja sama liiki piiratud asjaõigust, nt mitu reaalservituuti või mitu hüpoteeki;
suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. 10/67 o Kasutuskord: saab teha mõlemat pidi, AGA seda ei ole võimalik KR-sse panna. Vahe on selles, et siis ta ei kehti õigusjärglaste suhtes. Kui omanik muutub ja kinnistusraamatus märkeid ei ole, tuleb kasutuskord uuesti kokku leppida. Va üldõigusjärgleste osas. o Eriarvamus: tuleb kindlaks määrata, millised küsimused võib enamus lahendada ja millised küsimused ainult kokkulepel. Ei saa vähemalt üldjuhul olla hea usu põhimõttega kooskõlas ka häälteenamusega tehtud ja ilmselt kaasomanike vähemuse huvide vastane otsus kinnisasja valdamise ja kasutamisega seoses tehtud kõige olulisemates küsimustes.
On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris) Spetsiaalsuse põhimõte– reeglina on pant võimalik üksikutele esemetele varas, peale kommertspandi ei ole pandiõigus võimalik kogu varale või osale sellest Prioriteedi põhimõte –kui ühele asjale on seatud mitu pandiõigust, on varem seatud pandiõigus eelistatud hilisemate suhtes
huve ja arengutaset. Enamjaolt piisab tehingu sooritamiseks piiratud teovõimega isiku esindaja nõusolekust. Niikaua kui tehing pole eestkostja poolt heaks kiidetud, on tehing kehtetu 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Sõlmida tuleb kinnisvara ostu-müügi leping, mis tuleb notariaalselt kinnitada. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Võimalik on teha päring e-kinnistusraamatus. Samuti on võimalik saada teavet kohalikelt omavalitsustelt mõjuval põhjusel. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S. Ja teatas, et sellise võimsusega mootorratas teda ei rahulda ja soovis müügilepingu üles öelda. Ülo K. keeldus sellest. Nüüd otsustas Kalju S. pöörduda kohtusse
(3) Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. 8.18 Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteegi mõiste (1) Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. (11) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. (2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 9 Võlaõigus 9.1 Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus kustutamiseks). 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine. Kasutusvaldus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatus kasutama asja ja omandama selle vilju. Tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Lõpeb kas kasutusvaldaja surmaga või juriidilise isiku lõppemisega + poolte kokkuleppel. 9. Mis on isiklik kasutusõigus?
kuulub maa ja teisele hoonestusõigus(vb maja ehitada). On kinnisasi ja seotakse ühe kindla hoonega, eesmärgiks hoone püstitamine, mitte maa kasutuks. Toimub lepingu alusel- hooneõis seadmise lepinguga. Hon on võõrandatav aga selleks vaja omaniku luba. Tähtaeg max 99 a. Hon ise on ka tasuline. Ostueesõigus: kinnisasja omanikul on piirang peal, kellele ta saab asja müüa. Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3
kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral." Riigikohus 3-2-1-128-03 Kinnistusraamatu suhe abieluvararegistriga "...kuigi AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et PkS § 14 lg 1 alusel on abikaasade varalised suhted erinevad sellest, mis kajastub kinnistusraamatus." Riigikohus 3-2-1-160-04 Kinnistusraamatusse kantud õiguse järjekoht: · tuleneb avalduste esitamiste järjekorrast · võib muuta õiguse omajate kokkuleppel · määrab õiguste omavahelise eelistatuse täitemenetluses MÄRKED: · Eelmärge - Võib tagada asjaõiguse: omandamise nõuet, kustutamise nõuet, muutmise nõuet, järjekoha muutmise nõuet · Vastuväide - tagab ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet.
OSTUHIND Kui ostueesõigusega isikul tuleb tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale. Kui ostja või tema õigusjärglane kaotab ostueesõiguse teostamise tõttu kinnisomandi, vabaneb ta ostuhinna tasumise kohustusest. Juba tasutud ostuhinna võib ostja müüjalt tagasi nõuda üksnes juhul, kui ta taganeb müügilepingust. OSTUEESÕIGUSE ALUS Tehingu alusel: ühekordne, kehtib poolte vahel. Eelmärge kinnistusraamatus tagab omandi ülekandmise nõuet Seaduse alusel: kaasomaniku ostueesõigus, üürniku ostueesõigus, riigi ja KOV ostueesõigus. Kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) KINNISPANDIÕIGUS Mõiste: kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1)
mille puhul SK-d ei kohaldata, isegi kui eeldused on täidetud: - Mittetäieliku kohustuse täitmine; - Aegumine; - SK rakendamine ei tohi tekitata vastuolu tehingu tühisust ette nägeva sätte või selle sätte eesmärgiga. Rikastumine tähendab seda, et võlgnikule peab olema midagi üle antud ja ta on saanud varalist kasu. Näiteks mingi õiguse saamine, omandi või nõude saamine, võlatunnistusega antud nõudeõigus, ka valduse saamine, õiguspositsiooni saamine kinnistusraamatus või ka kohustusest või koormatisest täielik või osaline vabanemine. Soorituseks võib pidada üldistatult teadlikku ja eesmärgipärast võõra isiku vara suurendamist. RK on oma praktikas soorituse mõistet oluliselt kitsendanud. 3-2-1-111-11, kus on öeldud, et SK kohaldamine on välistatud, kui hageja ei tahtnud täita mingit temal lasuvat kohustust. Teisiti öeldes sooritusega on tegemist siis, kui VU peab silmas mingit temal lasuvat kohustust, mida ta üritab sooritusega täita
· Kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine · Teede, liinide, muude ehitisite ja maaprandusspsteemide otstarbekas rajamine ning kasutamine 4 Õiguslik sisu. Maakorralduse käigus kehtestatakse maaomanikele ja kasutajate õigused ja kohustused teatud maatükkide suhtes, määratakse kindlaks nende maade kasutusreziim ehk sihtotstarve, registreeritakse maa maakatastris ning maa omandiõiguse kehtestamiseks registreeritakse maaüksus kinnistusraamatus. Ka on kehtestatud maakorralduse läbiviimise teatud kord, toimingute koosseis ja nende üksteisele järgnevus. Maakorralduse õiguslikuks aluseks on maaseadusandlus, mis hõlmab seadusi ja seadusest alamal olevaid õigusakte. Tehniline külg. Makorralduse teostamine eeldab senise olukorra täpset tundmist, milleks tuleb teha väliuurimusi, seejärel analüüsida olukorda ja koostada projektilahendus. See omakorda nõuab kaasaegse sisuga plaanide ja kaartide kasutamist, mis on saadud teatud
ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik. Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud
maakohtus 2900072372, Harju maakohtus 2900076420, Tartu maakohtus 2900072709. Esitada tuleb järgmised dokumendid: (1) avaldus, milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseeritakse vastavale kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid: · ettevõtja ärinimi (ärinime nõudeid vt äriseadustiku paragrahvidest 715), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus; · FIE ettevõtte postiaadress (korteri ja maja number; tänava või talu nimi; asula, omavalitsusüksuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber); · FIE andmed (ees- ja perenimi, Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg); · majandusaasta algus ja lõpp; · vajadusel andmed ettevõtte tegevuse peatamise, hooajalise või ajutise tegevuse kohta (vt äriseadustiku § 3 lg 3);
Korteri müümise põhjuseks oli asjaolu, et 2005. aasta juunis sai Jaanus väga hea tööpakkumise Tartus. Esialgu elasid Mari ja Jaanus viimase töökoha poolt pakutavas korteris, kuid 10 aastat hiljem ehk 2015. aastal, kui mõlemad olid piisavalt palgaraha kõrvale pannud, otsustasid nad selle 10 aasta jooksul kogutud raha eest oma korteri osta. Mari panustas korteri ostuks 60% (90 000 EUR) vajaminevast summast ning Jaanus 40% (60 000 EUR). Kinnistusraamatus kanti Annelinna korteri omanikuks Mari. Kuivõrd Jaanuse töökoht asus täpselt noorte kortermajast üle tee, siis ei leidnud tema Mustang erilist kasutust ning ta otsustas selle Marile kasutamiseks laenata. Mari sõitiski Mustangiga ligi 3 aastat, kuni Jaanus 01.09.2018 teatas, et soovib lahutust ning kolib uue pruudi juurde elama. Jaanuse ja Linda abielu lahutataksegi 03.12.2018. Lahutamise hetkel oli Jaanuse pangakontol
Liigid: omand ja piiratud asjaõigus Asjaõiguse printsiibid: *absoluutsuse põhimõte - kehtivad igaühe suhtes *Asjaõiguse liikide fikseerituse põhimõte *Avalikkuse põhimõte *Määratletuse põhimõte - igale asjale eraldi omand *Üleantavuse põhimõte *Eraldatuse põhimõte e. abstraktsioon 68. Mis on kinnistusraamat, selle tähtsus? kinnistusraamat koosneb iseseisvatest raamatutest - kinnistusraamatuks on iga kinnisasja suhtes kinnistusraamatus avatud iseseisev registriosa, millele on antud eraldi number (kinnistu number). Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maa, hoone jms), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.. Kinnistusraamatusse kantakse kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad: 1) kinnistusregister; 2) kinnistuspäevik; 3) kinnistustoimik 1 69
Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Seega on Aari Russakul võimalik saada teatud tingimuste rahuldamisel teiste korteriomanike nõusolek juurdeehituse säilitamiseks ja kasutamiseks. Kui ei pea lammutama, mis siis tuleb teha kannetega korteriomandite kohta kinnistusraamatus? Vastavalt Korteriomandiseaduse § 5 tuleb esitada uus kinnistamisavaldus, kus märgitakse korteriomandite reaalosade ja kaasomandite mõtteliste osade suurused. Kinnisasja senine registriosa suletakse. V-15 Hageja sõlmis kostjaga lepingu, mille kohaselt kostja pidi krohvima Einar Savisaare maja fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida
Võlausaldaja, võib käituga pahas usus, kui viivitab võla sissenõudmisel, et viivist kasvatada. § 140. Ja § 141. Hädakaitse puhul on lubatud kahju tekitada. Karu on asi, karu tapmine ei ole hädaseisund/hädakaitse. Rünnata saab ainult inimene/isik. Kaasus (eelmise aasta eksamis) AS X nõukogu otsustas, et ei pea võimalikus osta OÜ Y kinnistuid tootmise arendamiseks. Vaatamata sellele sõlmis AS X juhatus OÜ Y ostu-müügi lepingu. Kinnistusraamatus kanti AS X omanikuks. AS X ei tasunud raha. OÜ Y pöördus kohtusse raha saamiseks. Kas OÜ Y-l on õigus nõuda raha?S 1. AS X ja OÜ Y 2. Kinnistud ja raha 3. Subjektid olemas 4. AS X ja OÜ Y sõlmisid lepingu. AS X pidi andma kinnistud. OÜ Y pidi maksma raha. Kinnistud anti üle, raha ei makstud. Juhatus õiguslik esindaja, kui ei ole registrisse kantud ühine esindusõigus. Vastus: Õigus küsida raha. 6. AEGUMINE
6. Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamine on välistatud, kui valdamine on pahauskne. 7. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel, nt heina äraniitmisel, juurvilja koristamisel, maavara kaevandamisel. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm Kinnisomand tekib kinnisraamatusse kandmisega ehk ainustamisega. Kinnistusraamatus peetakse arvet kinnisasjade ja kinnisasjadega seotud õiguste üle. Kinnistusraamat on avalik, igaühel on õigus sellega tutvuda ja omandada väljavõtet. Kinnistusraamatusse kantakse omaniku märked notariaalse avalduse esitamisel. Kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnisasja omandamise aluseks olev testament või abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud korras.
Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit Kinnistu üleandmine - kinnistusraamatus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib
ta peab oleme meeltega tajutav. 2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata.(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ). Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus. Asjade liigid Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus. Kõige tähtsam liigitus : · kinnisasjad (piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud. · vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse. Asendamatud vallasasjad · Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:
objektiks. b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne). Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks. 7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel
Vallasomand tekib igamisega, kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Vallasomand loodusviljale tekib selle asjast eraldumisel. Kinnistusraamat, sellesse kantavad kinnistud. Kinnistusraamatu kanded. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnistu kohta vajalikud andmed, mis on seaduses ette nähtud. Kinnistusraamat on avalik. Asjaõigused saavad kinnistusraamatus järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel, vajalik leping peab olema notariaalselt tõestatud
annaabi.ee 
