"Stepihunt" Hermann Hesse
ning tasakaalstamise faasi, mis sai alguse I maailmasõjas.
Hesse psühiline seisund pingstus, kuna elas väga sügavalt läbi Euroopa kultuurrahvaste loobumist
humanistlikest väärtustest, ning eraelulisi katastroofe.
Väljapääsu otsi intensiivsest vaimsest tegevusest ja psühhoanalüüsist.
1919.aastal ilnub romaan "Demian. Ühe nooruse lugu". See näitas uut kvaliteeti, pöördepunkti, uut algust.
"Kingsori viimane suvi" (1920); "Siddhartha" (1922); "Supelsaks" (1925);
20.ndate emotsonaalse ja loomingulise kriisi, eneseotsingute ja vaimsele selgusele kõudmise perioodi
lõpetasid "Stepihunt" (1927); "Narziss ja Goldmund" (1930).
Hilisemad romaanid "Hommikumaaränd" (1932); "Klaaspärlimäng" (1943) märkisid uuele tasandile
jõudmist, müütiliste mõõtmeteni ulatuvat inimkonna vaimukultuuri poeetilist sünteesi.
Ilmumise järel tekitas "Stepihunt" elevust ja poleemikat
annaabi.ee 
