Muinasjutt Võlukitarr
Mõne aja pärast nägi ta tumedat kogu
purskkaevu lähedal pingile istumas. Õues oli kõhe ja hirmuäratav. Pikapeale hakkasid poisi
silmad pimedusega harjuma ja ta tundis kogus ära tema vana sõbra kitarri mängiva
vanamehe. Ta läks vanamehe juurde. ,,Ma arvasin et sa ei tulegi," lausus vanamees
naeratades. Vanamees viis poisi sadama äärde vanasse majja, mis osutus tema töökojaks.
,,Palju õnne sünnipäevaks," lausus ta ja ulatas poisile suure kingipaki. Pakki avades avastas
poiss sealt neoonkollase välgunoole-kujulise elektrikitarri. ,,See on võlukitarr," lausus
vanamees uhkelt. Poiss tänas meest ja jooksis koju, et kitarri proovida. Kohe kui poiss oma
näpud keeltele asetas hakkas kitarr nagu iseenesest helisema ning varsti valmis tema esimene
lugu.
Vanamees kadus peale seda jäljetult. Hiljem proovis poiss meest üles leida, et talle oma
looming ette mängida. See osutus aga võimatuks