Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala
koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja.
Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud
kogu looduses, millest inimene on üks osa ja samades õigustes kõige elavaga.
Tema luulet mõjutas peale filosoofiliste arusaamade ka sümbolism, eriti selle belgia
esindaja M. Maeterlinck. Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne
Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk.
Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end
vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul"
Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele
kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht.
Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või
annaabi.ee 
