Igapäevaelu 20. sajandi esimesel poolel
Nt. verekaitseseadus, mis ei lubanud abielu
juutide, neegrite ja mustlastega. Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid
tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire,
ka suguhaigused ja pärilikud haigused.
Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe
osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid.
Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond
fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada lasteaedu,
lastekodusid, üksikemasid, kes ei saanud töötada ja nende lapsi kuni aastaseks saamiseni.
Elukvaliteet. Tehastelt nõuti efektiivsemat tootmist, seega tehase töölised, kes ületasid
tööplaani 10% võrra, said tasuta mõned toidukaubad ja majapidamisvahendid. Lisaks oli
neile lõunad odavamad ning neid teenindati väljaspool järjekorda.