Eesti varajane ballett ja ooper
ja Jutasse, on juba libretos välja joonistatud kahvatult ja pealiskaudselt.
Nõnda jääbki "Vikerlastes" kõlama peamiselt Olavi romantiline kiindumus Jutasse ning selle
põrkamine viimase sügavalt kõlbla, otsekohese ja ausa sisetunde vastu.
Vaatamata suhteliselt laialdastele teadmistele ooperiliteratuuri vallas, ei suutnud E. Aav kõike
kavatsetut soovikohaselt teoks teha.
Siiski võime täie kindludega nimetada "Vikerlasi" esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks- seda
eeskätt tänu E. Aava muusikale. "Vikerlaste" muusika köidab oma meloodilisusega ja helikeele
rahvusliku koloriidiga. Erilist huvi pakuvad meisterlikult arendatud koorid. E. Aav ei kasuta ooperis
autentseid rahvaviise, ometigi on kogu teoses tunda rahvamuusikale omast põhivärvingut. Võrreldes
vokaalse küljega on orkestri osatähtsus "Vikerlastes" suhteliselt tagasihoidlikum.