stratigraafiliselt kuulub diktüoneema kiltkivi juurde. See kiht on üleminekuvormiks diktüoneema kiltkivist glaukoniitsavile(v.t tabel1). [4] Kiltsavi all asub tumepruun diktüoneema kiltkivi, mille paksus ulatub 4-5 meetrini. Diktüoneema kiltkivi on tüüpiline savikiltkivi, mis on lagundatav ka suuremate tükkidena ja kujutab endast poolkaljupinnast. Ilmastiku mõjudele alludes laguneb ta suhteliselt kiiresti õhukesteks lehekesteks ja puruks. [4] Diktüonemaa kiltkivile järgneb peeneteraline hall või kollakashall obolusliivakivi.Viimane kuulub samuti poolkaljupinnaste hulka. Obolusliivakivi on üldiselt nõrgalt tsementeerunud, kuid esineb ka vahekihte, mis on võrdlemisi tugevalt tsementeerunud. Obolusliivakivi paksus ulatub 6-8 meetrini , kusjuures temale järgnevad fukoid- ja eufüütonliivakivid.(v.t tabel 1) [4] LÄBILÕIGE Tabel 1 Geoloogiline läbilõige [3]
Kiltkivi saab kergesti isegi noaga üksikuteks lehekesteks killustada, millest ta ka oma nime on saanud. Peenekskihistunud kiltkivi on kuiva savipuru sarnane. Enamiku India kiltkivimite metsik värv on lõhestumise tulemus:kiltkivi on oma loomulikke kihte pidi lõhestunud, metall õhuga kokku puutunud ja oksüdeerunud(rooste).Harilikult on kiltkivi mustjashall või hall. Eelised: *Külmakindlad kiltkivid on väga kõvad *Omandab ajapikku omapärase läike *Leeliselised soolad ei avalda kiltkivile mõju Puudused: *Ei ole happekindel Kasutusalad: Füüsikaliste omaduste ja lõhenemise tõttu kasutatakse kiltkivi väga erinevatel pindadel ja mitmesugustes ehitistes. Loodusliku või lihvitud pinnaga kiltkivi kasutuskohad: *sise-ja välisseinad; *põrandad; *trepid; *monumendid; *fassaadid; *aiateed; *katused; *tahvlid; *krihvleid. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis koosneb peamiselt värvitutest kvartsiliivateradest,
annaabi.ee 
