Nafta
100 m tüseda sinisaviga. See sinisavi on tihedaks katteks liivakividele. Ja kuna
vaatlused näitavad, et gaas tungib arvatavasti lõhesid mööda sinisavist välja, ja kuna
savikivid oma tiheduse tõttu ei tule gaasireservuaarina arvesse, siis on ainsaks
gaasireservuaariks sinisavi alune liivakivi vanim Eesti aluspõhja setteline kivim.
Üheks võimalikuks seletuseks oleks see, et lõunasse liivakivi asemele tulevad näiteks
tumedad kiltkivid, millest siis on see gaas pärit. Ja kuna kiltade kallak on lõunasse,
siis gaas otsides kõrgemaid kohti rändab vastupidises suunas. Soome lahe põhjas on
aga liivakividepealne sinisavist kate nõrgestatud ja see võimaldab gaasile pääsu
päevavalgele.
Põhja-Eesti maagaas ei ole pärit samast kohast, kus ta esineb ning Põhja-Eestist ei saa
tema asumise põhjal otsida ei bituumseid kivimeid ega süsivesinikkude lademeid. See
on nn. kuiv gaas, ta sisaldab ainult kergeid fraktsioone ning pole seepärast otseses
annaabi.ee 
