Norra
Geoloogiline ehitus
Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest
fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest
läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik moodustus siluri lõpus.
Sellest lõuna pool paiknev ala ja Finnmargi lõunaosa asetsevad eelkambriumi väga
kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja muud moondekivimid) 1–2 miljardi aasta
vanusel Fennoskandia kilpFennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-
eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat vanad ja vanemad) ja kambrosiluri kihistused
(542–416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneisist, graniidist ja
muudest arhaikumi ja paleosoikumimoodustistest.
Vestlandet ja Trøndelagis on devoni kivimid (umbes 370
miljonit aastat vanad).
Oslo fjordi piirkond on alang (Oslo alang või Oslo väli), üks
väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud
annaabi.ee 
