Narva lahingud 1944
löögiarmee üksused uusi rünnakuid kogu rinde
ulatuses. Viie järgneva päeva jooksul ei vaibunud ohvriterikkad lahingud hetkekski.
Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18.
armee ülemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud
armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning
sealt edasi Eestisse.
Ränkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul
positsioonidele paigutatud üle 2000 kahuri ja miinipilduja, millest poole tunni jooksul tulistati
välja rohkem kui 80 000 mürsku. Tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud rünnakud
ei toonud edu. Ebaedust tingituna tegi nõukogude väejuhatus olulisi muudatusi
pealetungioperatsioonide läbiviimise plaanis. Narvast põhjas otsustati üle minna kaitsele. 22.
veebruaril otsustas nõukogude väejuhatus koondada Narva piirkonda kolm armeed(ühe armee
annaabi.ee 
