Metallide kuningas: KULD
Keemiliste
elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Erinevate arvamuste
kohaselt tuntakse kulda umbes 7000-8000 aastat.
Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mis on umbes 100 korda rohkem kui
merevees (0,00001 g/t). Kuld on haruldane metal, kui leidumise tõttu
ehemetallina pävis ta oma värvi ja läikega meie eellase tähelepanu. Ehedalt on
kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib
ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. Kullaliivades on kulda keskmiselt 5–15
g/t.
Tootmine
Kulda saadakse 4 erineval moel. Nendeks on kaevandamine,
ekstraktsioon, mereveest ja muundamine teistest elementidest.
4
Kaevandamine - Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku
kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda. Kullatootjate
aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000
tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat.
Ekstraktsioon – Kulla maaki purustavad ja peenestavad