M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
hüppas talle igast küljest kallale, maandudes esimeste käppadega temast tolli kaugusel, napsas
hammastega veelgi ligemalt ja raputas pead, nii et kõrvad lotendasid. Kuid veidi aja pärast
tüdis Ja jälle, püüdis lõbustada end ühe kärbsega, ei leidnud selles aga meelelahutust, jälgis,
nina põrandal, üht sipelgat, kuid tüdis varsti ka sellest, haigutas, ohkas, unustas sitika täiesti ja
istus sellele peale! Kostis metsik valukisa, ja puudel pistis plagama vahekäiku mööda; kilav
klähvimine jätkus ja koergi lidus edasi; ta jooksis altari eest läbi, sööstis alla teist käiku pidi,
uksest mööda, täites kisaga terve kiriku; tema hirm kasvas ühes jooksuga, kuni ta lõpuks
paistis vaid karvase komeedina, mis liikus oma orbiidis valguse hiilguse ja kiirusega. Viimaks
lahkus märatsev kannataja oma jooksurajalt ja kargas oma peremehe sülle; viimane viskas ta
aknast välja, mispeale hädakisa kiiresti nõrgenes ja kaugusse kadus.