Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt.
Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu ,,Oled teinud mind õnnelikuks", mida kuulates tundus mulle, et oleksin ajas tagasi rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd astub hobu omapead", mis sai väga rõõmsalt ja kelmikalt Zahharovi poolt lauldud, tekkis tunne nagu ma oleksin suves ; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Suveöö", see laul oli minu arust üks kaunim laul sellel kontsedil, laul pani minu südame kiiremini
peamine solist. Pink Floyd- Learning to fly https://www.youtube.com/watch?v=nV G enesis • Inglise rock-bänd. • Sai alguse 1967. aastal. • Koosneb üheteistkümnest liikmest. • 3 peamist liiget: Tony Banks, Mike Rutherford, Phil Collins. Genesis- I Can't Dance https://www.youtube.com/watch?v=sN JVFloPIVA Radar • Tegutses aastatel 1978-1987. • Jaak Joala saateansambel aastatel 1978-1983. • Koosseis: Jaak Joala, Paap Kõlar, Harry Kõrvits, Paul Kikerpuu, Sergei Pedersen jm. Jaak Joala ja Radar- Sulle, Leyna https://www.youtube.com/watch?v =Qtg07AVYyEo Kasutatud allikad • Muusikaõpik 8.klassile lk 158. • https://en.wikipedia.org/wiki/Genesis_(band) • https://et.wikipedia.org/wiki/Radar_(ansambel) • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kor damiskonspekt.htm • https://prezi.com/d7-9vluyp0dl/progressiivne-rock/ • https://annaabi.ee/Progressiivne-rock-m52874.html • http://forum.planet.ee/showthread.php
Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks oli ´C'est si bon´
saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo. Noorema põlvkonna esindajatel oli reeglina juba oma ansamblid, kelele nad kirjutasid rockilähedasemat muusikat,Kätte oli jõudnud ansamblite aeg.
Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik". Aastatel 1978 kuni 1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar.
Põllumajandus ja toiduainetetööstus Karina Trofimov Karel Kristel Christina Ojasoo Siim Kikerpuu Küsimused • Toidukaupade päritolu: Eesti, Läti , Poola, Hispaania, Holland, Leedu • Paljusid toidukaupu ei toodeta Eestis või on kallimad kui sissetoodud kaup • Eestis ei ole looduslikult võimalik kasvatada, toota või on liiga kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni,
ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide esinejana. Laulukonkurssid Rostockis (1972) Vilniuses (1974, kus anti talle kõik auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada) Kahel aastal Sopotis (1975 zürii eripreemia ja 1979.a III preemia) Ansamblid Virmalised Kristallid Kustas Kikerpuu ansambel Radar Lainer Kristallid 1967. aastal alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid. Koosseis: Olav Ehala (klahvpillid, saatevokaal) Jaak Joala (laul, flööt, basskitarr) Olev Künnap (soolokitarr, laul) Anton Lutt (löökriistad) Mati Tibar (saksofon) Vello Roomet (trompet) Evald Mölder (trompet) Boris Lehtlaan (laul) Virmalised Virmalised olid 19651977. aastal tegutsenud Eesti ansambel.
Jan Uuspõld küll tavapärasesse bändi koosseisu ei kuulu, kuid festivalil astub üles kui bändi külalisvokalist. Regatt on ise bänd, kes on kokku tulnud 2004 ja üritab taaselustada vanemat Eesti muusikat, põhiliselt retrot, ja soovib seda edasi anda noortematele põlvkondadele. Regatti koosseisu kuuluvad Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Jaanimägi ja Marko Naissoo. Nende esimesed lood olid Jaak Joala ,,Elavate laul", Tõnu Aare ,,Aeg ei peatu" ja Kustas Kikerpuu ,,Päike ikka paistma jääb". Mulle avaldas bänd muljet ja esitus oli oluliselt kõrgem mu ootustest. Kindlasti tõstis minu arvamust bändi eesotsas laulev Jan Uuspõld. Teda oli naljakas näha uues rollis, kui eelmisel suvel oli ta rännanud mööda Eestit Monoteatriga. Lõpuks astus lavale õhtu oodatuim seltskond, Tanel Padar & The Sun. See bänd väga lähitutvustamist ei vaja. Ta on Eesti kindlalt üks tuntumaid ja parimaid oma alal ja stiilil.
siiski oma valitud alaga rahul ja jäi optimistlikuks. Erinevate eluperioodide ajal on Raimondi loomingu mõjutajateks olnud erinevad naised, loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemad. Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Raimond Valgre loomingu võib jagada kolmeks etapiks: Tema tuntuimad laulud nendest aegadest. 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1940: ,,Ma loodan, et saan sellest üle", ,,Helmi", ,,Veel viivuks jää", ,,Meloodia", ,,Mul meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949:
Kohvik on siin ,mis nii tuttav ja hea. Alles on veel meie cafe "Kolm Pääsulindu", ainult et see ,mis oli siis, ei kordu eal. :.: Nüüd kaugel see kõik, ainult mõelda veel võib sellest, kuidas kord olime siin. Tornikell aega lööb, juba ligineb öö jahe hämarus unelmad viib. On tühjaks jäänd tee, magab vana allee, tuled kustunud akende reas. Vaid tuluke veel paistab kohviku seest või ehk näib see nii mulle, ei tea?! Refr. :.: Seisan nüüd taas... :.: Korraks vaid Kustas Kikerpuu / R. Germani Mati Nuude Refr. Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga, korraks vaid küllap nii siis peabki olema. Korraks vaid lootsin leida õnne ma, korraks vaid kuid siis jälle läksid sa. Ütlesid, et lahkud minust teise leidnud sa, nii teha võid, ei hakka hoidma kinni sind nüüd ma. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad mind, no ütle, miks siis taga nutma pean ma praegu sind? Refr. Korraks vaid ... Mine siis, kuid minneski sa seda meeles pea
Kõigepealt saigi talle tuttavaks just klassikaline muusika. Noorukieas oli tal soov saada flöödimängijaks, kuid muusikaõpingute ajal sattus ta biitmuusika lummusesse. Esimene 13 ansambel, kus Joala laulis oli Kristallid, mille kavas olid Olav Ehala esimeste laulude kõrval ka esimesed rhythm and blues'i lood. Esmakordselt televisioonis esines ta 16-aastaselt. Kustas Kikerpuu, kes tollal televisiooni ansamblit juhatas, oskas noore solisti annet hinnata ja kutsus teda tihti saadetesse esinema ning koostöö ei katkenud ka Joala sõjaväeteenistuse ajal. (Erm 1989, lk 75) Televisioon ja raadio aitasid kaasa noore laulja superstaari kuulsuse kiirele kasvule. Romantilise hõnguga laulud, mida ta tollal laulis, saavutasid suure populaarsuse. Ligi kümme aastat tegeles ta eesti uudisloomingu interpreteerimisega. Heliloojaid hämmastas noore laulja hingestatus,
● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter: ● Loonud laule, sümfoonilist muusikat, filmimuusikat (Mehed ei nuta, Noor pensionär), lavamuusikat; ● MK – Laul põhjamaast. Kustas Kikerpuu: ● Helilooja, interpreet ja dirigent; ● Tema ansamblid mängisid paljudes telesaadetes (nt Entel-tentel); ● MK – Taas punab pihlakaid, Anna andeks Olav Ehala: ● Helilooja, pianist; ● Pikk koostöö olnud Linnateatriga ja Kiigelaulukuuikuga; Praegu õpetab Muusikaakadeemias vaba klaverisaate kujundamist; ● Kirjutanud muusikat paljudele nukufilmidele (Naksitrallid, Ramsese vembud, Lotte)ja loonud mitmeid muusikale (Kaotajad, Nukitsamees).
– Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Perioodika, 46–52. KENNEY, H. W. 1995. Context and Definition of Jazz. – Ed. by K. Gabbard. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press. KERGE muusa. – Ringhääling. Eesti Ringhäälingu Almanahh. Koost. R. Tohver. Tallinn, 1944, 29–30. KERMIK, H. 1983. Ullo Toomi kaerajaanist tantsupeoni. Tallinn: Eesti Raamat. KIILASPEA, A. 1975. Puhkpillimuusika. – Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn: Eesti Raamat, 460–478. KIKERPUU, K. 2006. Jazzharmoonia. Tallinn: Pakett. KIRME, M. 1995. = Maris Männik 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.–30. aastail. – Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised A 3 Humaniora. Toim. Kaalu Kirme, Helgi Vihma, Maris Männik. Tallinna Pedagoogikaülikool, 153–165. 131 KIRME, M. 2006. = Maris Männik-Kirme. 2006
annaabi.ee 
