jões. Nii ta läkski koos Joe Harperiga ja Huckiga saarele. Keegi sellest ei teadnud ja sellepärast arvasid kõik, et nad on surnud. Vahepeal tuli poistel peale koduigatsus ning Tom käis vaatamas, mis linnas toimub. Linnas olid kõik nende pärast kurvad ning laupäeval pidi toimuma leinamine. Kirikus räägiti palju poistest, kuni Tom, Huck ja Joe seisid teiste ees. Kõik läksid kohe neid kallistama ja suudlema ning pärast seda lauldi kiituslaulu. Järgmisel koolipäeval oli Tom väga uhke ja arvas, et ei leppi iialgil Beckyga. Becky aga kutsus kõiki väljasõidule. Samal päeval, kui kõik läksid koju sööma vaatas Becky õpetaja raamatut, mida ei tohtinud vaadata, ning kui astus sisse Tom, tegi ta selle kogemata katki. Ta arvas, et Tom ütleb õpetajale ära, aga kui õpetaja pärast tunni lõpus küsis kes seda tegi tõusis Tom püsti ja ütles, et tema tegi selle katki. Loomulikult oli Becky tänuväärne ja nad leppisid ära.
Ja laulgem kogu südamega!» Ja nad laulsid. Vana kiituslaul paisus ning tõusis võidutseva hooga, ja sellal, kui see pani kõikuma sarikad, vaatas mereröövel Tom Sawyer kadetsevat noorust enda ümber ja tunnistas oma südames,-et see oli kõige uhkem hetk tema elus. Kui «ninapidi veetud» kogudus kirikust välja vooris, ütlesid inimesed, et nad on peaaegu valmis laskma end jälle narriks teha, et kuulda veel kord rahvast niiviisi seda vana kiituslaulu laulmas. Tom sai sel päeval rohkem mükse ja suudlusi (vastavalt tädi Polly vahelduvale tujule) kui varem terve aasta jooksul; ja ta teadis vaevalt, kummad neist väljendasid rohkem tänutunnet jumala ja armastust tema enda vastu. 19. PEATÜKK See oligi Tomi suur saladus -- kavatsus tagasi koju minna kaasmereröövlitega ja omaeneste leinajumalateenistusest osa võtta. Nad olid laupäeva õhtul videvikus palgil