"kiitsharakas" - 1 õppematerjal

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

elupaigast ning toidu kättesaadavusest. Segatoiduline. Aeglase ja kohmaka liikumisega ei ole võimeline mäger saaki jälitama. Toidub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, ka raipest, marjadest, seentest, juurtest. Sügisese intensiivse toitumisega kogub talveks endale rasvavarud, mis võivad moodustada 50...60% kehakaalust. 47 Linnud 1. Harakas (Pica pica) Rahvakeeli kiitsharakas, ka kiitsakas Haraka levila on üsna laialdane, hõlmates suurt osa Euraasiat ja Loode-Aafrikat. Harakas on üsna tavaline ka Eestis. Harakas on paigalind, teda võib meil kohata ka talvel. Haraka pesitsusaegset arvukust hinnatakse 15 000 ­ 30 000 paarile, talvist arvukust 40 000 ­ 80 000 isendile . Haraka meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid, ta üldiselt väldib paksu metsa ja rannikualasid.