Kirjand . pealkiri ja sisu omal valikul
See
oli rahustav. Arvasin, et olukord polegi nii hull kui see mulle alguses näis. Kaugel nägin esimest
päikesekiirt ning taevasse kerkis õrn vikerkaar. Järsku koputas ema mu õlale ja sikutas tuppa.
Vihm lakkas koheselt.
Ma ärkasin sellest veidrast unenäost, sest mu ema sikutas mind pluusist ka päriselt. Ma
olin ju jäänud magama nii ,et pea oli kirjutuslaual. Unenägu andis märku, et ma ei tohiks alati
teha seda, mida teisedki. Selleks, et ma ei muutuks kiirustavaks inimeseks nagu nemad seal,
akende taga, pean ma tegutsema rahulikult. Nii ma siis joonistasingi edasi oma kevadist pilti.
Mul olid juba olemas ju nii liblikad kui ka heinamaa.
annaabi.ee 
