Erirelatiivsusteooria:käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Kiiruse relatiivsus klassikalises mehaanikas: kiirus on suhteline ehk relatiivne füüsikaline suurus. Kui küsitakse, et kui kiiresti mingi asi liigub, siis peab alati küsima vastu, et mille suhtes? Nt. isegi kodus voodis magav inimene ei ole igas mõttes paigas, kuna tegelikult pöörleme me kõik koos Maaga ümber selle telje. Kaksikute paradoks:1 lahkub valguse kiirusele lähedasel kiirusel kosmosesse ja 2 jääb koju. Kui 1 kaksik Maale naaseb, on tema jaoks aeg kiiremini läinud ning ta on jäänud nooremaks kui kodune kaksik. See tuleneb aja dilatatsioonist ehk aja aeglustumisest, see toimub suurtel kiirustel, kuna valgus läbib siis suurema teepikkuse. Seisumass: paigal oleva kehamass. Seisuenergia:seisva keha energia. Koguenergia: koosneb keha seisuenergiast ja liikumises või asendist tulenevast energiast. Kineetiline mass: liikuva keha mass.
a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) paigalseisus tõmme max; kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm võrdub tegeliku sammuga b) paigalseisus tõmme maksimaalne: kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 arvestuslikul horisontaallennu kiirusel c) tõmme maksimaalne kiirusel, mis vastab propelleri max kasutegurile; kiiruse kasvades tõmbe vähenemine; tõmme 0 max horlennu kiirusel.
Kogutakistus Parasiittakistus(kahjulik) + induktiivtakistus Kasulik kiirus on kiirus mis vajalik kõige vähem tõmmet Takistused tulevad väikeste kiiruste juures välja . Suurte kiiruste juures mõjutavad vähem. Lennureziimid: Horisontaallend ühtlane sirgjooneline liikumumine . Y=G ; T=X Vajalik kiirus Kiirus mis on antud kohtumisnurga juures vajalik horisontaallennuk. Nurk sõltub tõstejõust ja vastupidi. Horisontaallennuks vajalik tõmme on tõmme mis on vaja kiirusel kogutakistuse ületamiseks. Tegijapoiss Olemasolev tõmme mingi maksimaalne tõmme antud kiiruse juures Horisontaallennuks vajalik võimsus N=T*v T= tõmme Ökonoomne kiirus kiirus mille juures võimsus on minimaalne Propelleriga lennukil sõltub tõmme mootori võimsusest. Tõusureziim sirgjooneline ja ühtlane tõusev lend . Y= G1 = G * cos ; T= X+G2 = X+G*sin Lauglemisreziim Y=G1 = G*cos ; X= G2 = G*sin
võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Seisuenergiat omab keha ka siis, kui tal muud energiat pole. Ja teistpidi: igasugune energia omab massi vastavalt seosele m=E/c^2. Seega mass ja energia on ekvivalentsed. Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning
Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist. 3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud kiirusel on õhutakistus nii suur, et auto veojõud seda enam ületada ei jõua ning see ongi auto piirkiiruseks.Peale selle sõltub õhutakistus ka auto lauppinna suurusest ja voolujoonelisusest. 4. Tõusutakistus. See tekib auto liikumisel tõusul ja sõltub tõusunurgast ning auto massist. Auto saab liikuda tingimusel, et veojõud on suurem takistusjõudude summast. Auto kineetiline energia: Liikuva eseme kineetiline energia sõltub eseme massist ja kiirusest
Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Kasutatakse langusel, väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult. Õpetamisel tuleks valida sellise langusega rada, kus õpilased suudavad paraja hooga liikuda ainult keppide paaristõukega. Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel
Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Kasutatakse langusel,väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult. http://www.youtube.com/watch?v=tNCvScGZz6s 2.Paaristõukeline ühesammuline Paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi kasutatakse heade libisemistingimuste puhul laugetel laskumistel, kui suuskade liugekiirus ja suusa pidamistingimused võimaldavad veel resulatiivselt suusaga tõugata. Eesmärgiks on optimaalne kiirus
Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60–120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
Kuid kui vaadata näiteks laelampi seda põlema pannes, jõuab see valgus inimeseni nii kiiresti, et ei saa arugi. Kui panna lampi põlema, siis tavaliselt ei mõelda selle üle, kuidas valgus nii kiiresti meieni jõuab või kuidas üldse pirn süttida saab. Igal liikuval asjal on oma absoluutkiirus. Keskmisel autol on kõige kiirem kiirus umbes 260 kilomeetrit tunnis. Sellist kiirust pole raske saavutada, eriti veel võrreldes valguse kiirusega. Kuid samuti on ka tavaliselt auto kiirusel omad veidrused. Näiteks kui auto sõidab 150 kilomeetrit tunnis, näeb inimene autot pikemana, kui see tegelikult on, kuid kui auto sõidab 30 kilomeetrit tunnis, näeb inimene seda lühemana. Sellist asja nimetatakse silmapetteks. Samuti ka sellise nähtuse puhul tavaliselt ei mõelda selle üle, et miks me autot lühemana või pikemana näeme. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et suurima võimaliku kiirusega toimuv liikumine on absoluutne
Eva-Lotta Metsla, Gertrud Sildnik, Kati Eliisabet Peterson, Getter Jalakas ja Mia Martina Peil Kõik on suhteline Ei ruum ega aeg, ega isegi keha mass ei ole kindlad, absoluutsed suurused, vaid on “relatiivsed”. Valguse kiirus Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest
noaotsatäis soola 250 g suhkrut 2 tl maisitärklist paar tilka vanilliekstrakti 1 tl valget veiniäädikat Serveerimiseks: 3 dl vahustatud 35% rõõska koort Marju( kirsid, vaarikad, maasikad) [tavaliselt tehakse maasikatega] Valmistamine: 1)Kuumuta ahi 170ºC. Vooderda ahjuplaat küpsetuspaberiga.[ algselt tegin ma tordi koogivormi sisse, kuna nii sai paremini kaunistada] 2)Klopi munavalged näpuotsatäie soolaga üsna tugevaks vahuks. [mina vahustan mulineksiga, aeglasel kiirusel, kuni tekivad õrnad tipud] 3)Lisa suhkur (umbes kolmes jaos) ning vahusta, kuni saad tugeva läikiva vahu. [ma panen mulineksi aeglasel kiirusel tööle ning hakkan vaiksel lisama suhkrut peene joana] [ kui ei tule tugev vaht, vaid hoopis selline vedel, siis pole hullu maitse tuleb ikka hea, kuid teda ei saa vormida (näiteks ei saa ääri kõrgemaks tõsta)] 4)Puista peale maisitärklis, äädikas ja vanilli ekstrakt(suhkur) ning sega ettevaatlikult läbi.
3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel kus tõmme võrdub nulliga 8.A Püssammuga propelleri puhul lennukiiruse kasvades propelleri tõmme väheneb ja väheneb ka propelleri takistusmoment 9.E Propelleri töötamisel reeversreziimis on võrreldes horlennu reziimiga propelleri elemendi tõmme vastupidine ja
6 5. JÄRELDUSE D Energia jäävuse seadus kehtib, kuna leitud teoreetilised kiirused on sarnased mõõdetud kiirustega ja võib järeldada, et Ep=Ek ehk katse käigus muundub potensiaalne energia kineetiliseks. Kiirus horisontaalosas ei sõltunud auto massist, erinevate massidega autod läbisid vahemaa samal kiirusel. Kiirus horisontaalosas sõltus stardikõrgusest, kõrgemalt alustanud autod läbisid vahemaa suuremal kiirusel kui madalamalt alustanud autod. 7
nuppu. Kõik püütud putukad lähevad kasti. Mängu lõppedes ütleb programm, mitu putukat püüdsite. Et mängu uuesti alustada, tuleb kõik putukad laiali uuesti ajada. Selleks tuleb kasutada nuppu "Laiali". See nupp töötab ainult siis, kui mäng on peatatud. Mängu saab peatada ka keset mängu nupuga "Peata", kuid samast kohast edasi mängida seda ei saa. Maksimaalset aega saab valida 15 kuni 60 sekundi vahel. Püüdja kiirus on vahemikus 4 kuni 10. Mida suurem on number püüdja kiirusel, seda kiiremini ta liigub. Putukaid laiali ajades on võimalik ka valida, kas muuta putukate värvi või ei. Kui muuta värvi, siis tuleb panna linnuke kasti "Muuda värvi". Kasutatavad objektid: Püüdja - püüab putukaid. Putukad - väikesed ringid, mida püüdja peab püüdma. Piir - joon, millest allpool mäng käib. Kast - ala, millesse püütud putukas liigub. Kasutatavad muutujad: Objektide x- ja y-kooridnaadid Püüdja kiirus Maksimaalne mänguaeg Püütud putukate arv Aeg
b) 1h 10 min c) 1h 13. Täida lünk: iga geim algab serviga ......... väljaku poolelt ehk servialast a) paremalt c) vasakult 14. Servi ajal kuni löögi momendini ei tohi pallija ega vastuvõtja... a) muuta keha asendit b) liikuda oma kohalt c) muuta keha asendit ja tõsta jalgu 15. Tund sulgpallimängu annab sama suure füüsilise koormuse kui näiteks... a) võrkpalll b) tennis c) squash 16. Täida lüngad: sulgpall kaalub umbes ........... ja lendab kiirusel kuni ........... a) 3,74-4,5 grammi; 220 km/h b) 4,74-5,5 grammi; 320 km/h c) 5,74-6,5 grammi; 420 km/h 17. Märgista, kus asuvad üks ühe vastu mängides platsi külgmised äärejooned Vastused: 1. Millest on valmistatud sulgpallid? b 2. Mitme punktini käib üks geim? c 3. Sulgpalli mängitakse... a, b 4. Õige väide: b 5. Kui pika vahemaa läbib mängija tüüpilises kahegeimilises mängus? a 6. Kui kõrge on sulgpalli mängus võrk? c 7
RÜÜTLID RÜÜTLID JA LINNUSED RÜÜTLID 11. sajand täisvarustuses rüütel. Sadula ja kammuste kasutuselevõtt 9. sajandi keskel suurendas märgatavalt ratsameeste sõjalist tõhusust. Nende toel said mõõk ja oda hoopis suurema löögijõu. Algul kasutati oda torke- ja viskerelvana. Tõeline sõjatehniline läbimurre saabus aga 11. sajandil, mil leiutati langetatud piigi tehnika: rüütel galopeeris täiel kiirusel vaenase poole sirutas oda välja ja tappis vaenlase. VARUSTUS
juhtnupud paneelil. 3 MICROMASTER 440 Ülesande kirjeldus: Meie ülesandeks on koostada uus projekt etteantud programmi abil. Peame sisestama programmi ja panema paika vajalikud parameetrid. Sagedusmuundurid peab saama eemalt juhtida kolme nupu abil. Esimene on START, teine nupp on REVERSE ja kolmas nupp on STOPP. Peale START nupu vajutamist hakkab mootor pöörlema. Mootor pöörleb suurel kiirusel (900p/min) umbes 2 sekundit. Peale 2 sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ja jääb pöörlema väiksema kiirusega. Vajutades REVERSE nuppu, hakkab mootor pöörlema vastas suunas suurel kiirusel ning peale kahe sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ning jääb pöörlema madalamal kiirusel. Lõpuks, kui on tarvis mootor seisata täielikult, tuleb vajutada STOPP nuppu, mille tulemusel jääb mootor seisma. 4
kõht täis. · Kui inimvereimejatest vampiiridel on kõht täis, on neil silmad punased. · Kui vampiir satub päikese kätte, hakkab ta nahk sätendama. · Vampiirid ei vanane. · Kui inimesi hammustatakse vampiirideks, on neil väga-väga valus. · Vampiiridele ei meeldi libahundid. Võib öelda, et nad isegi vihkavad neid. · Inimeste jaoks lõhnavad vampiirid hästi, libahuntide jaoks halvasti. · Vampiirid suudavad väsimata väga suurel kiirusel liikuda. · Küüslauk ei tee ,,Videviku" vampiiridele midagi. · Samuti ei maga nad kirstus.
Kompaktne 300 W tuulegeneraator pakendis Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 inverter Tuulegeneraator FLEXIENERGY 400 · nominaalvõimsus: 400 W · max võimsus: 500 W · rootori diameeter: 1,5 m · tuule min kiirus: 2,5 m/s · tuule keskmine kiirus: 12,8 m/s · genereeritav pinge: 12, 24, 36, 48 VDC · kaal: 15,5 kg · suudab toota 50 kWh elektrienergiat kuus tuule keskmisel kiirusel 12 m/s, 210 h tuult kuus Tuulegeneraatori võimsus sõltuvalt tuule kiirusest Tuulegeneraator
Keha pikkust saab leida valemist l (L)= lo (Lo) * (1 – V2 / C2)0.5 l = kiirusega või liikuva keha pikkus lo = paigalseisva keha pikkus V = kiirus C = valgusekiirus vaakumis V (km/s) l (m) 0 1 (üks) 10 000 0.99994 100 000 0.94 200 000 0.74 290 000 0.25 299 900 0.024 Relatiivsusteooria, ka mass, pole absoluutne suurus, vaid mass kasvab kiiruse kasvades. m = mo : (1 – V2 / C2)0.5 m = keha mass kiirusel V mo = seisumass V (km/s) m (kg) 0 1 100 000 1.06 200 000 1.34 250 000 1.11 290 000 3.94 299 700 40 Relatiivsusteooria seisukohalt pole ajakulg absoluutne, vaid relatiivne t = to * (1 – V2 / C2)0.5 t= aeg kiirusel V to = paigalseisev aeg Valemist on näha, et kiiruse suurenedes ajakulg aeglustub V (km/s) t (min) 0 60 100 000 56 min 34s 200 000 44 min 43s 250 000 33min 7s
Pulma tänukõne Kallid vanemad. Ma tean, millist rõõmu valmistasin kord Teile, kui tegin oma esimesed sammud ja sirutasin oma tillukesed käed päikese poole ning ütlesin esmakordselt välja sõna "Ema!" Teil on möödas minu kasvuraskused. Aeg möödus uskumatul kiirusel ja märkamatult olen saanud täiskasvanuks. Täna alustan oma iseseisvat elu, olen leidnud kaaslase, kellega koos jagada noorust ja kinkida teineteisele oma parimad ajad. Täna on meie tähtpäev. Me astume uude ellu, rajame oma perekonna. Jagame kahekesi rõõme ja muresid, mis meile osaks langevad. Soovime, et täna oleks ka Teie tähtpäev ja kui Teile jääks meelde meie iseseisva elu algus,
Elektrodünaamikaks nim. füüsika haru, mis lähtub nähtuste seletamisel laetud osakeste liikumisest ja vastastikmõjust. Elektrilaenguks nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Elektrivälja omadused: on üks mateeria vorme, ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuvaid elektrilaenguid,vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, levib ruumis valguse kiirusel, mõjutab laetud kehi elektrijõuga. Seisvate laengutega seotud elektrivälja nim elektrostaatiliseks väljaks. Coulombi seadus: kaks punktlaengut tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja põõrdvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega.
MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS 1) Mille poolest erinevad teineteisest ühtlane ja muutuv liikumine? – Ühtlasel liikumisel kiirus ei muutu, muutuval kiirusel muutub. Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu
Keeris Edgar Allan Poe kokkuvõte Kaks venda läksid kalale, kuid tugeva tuule tõttu liikus paat suurel kiirusel Strömi keerisesse ning neil polnud vähimatki võimalust pääsemiseks. Nende ainuke lootus oli tüünvee ajaks siina jõuda, kuid seegi kadus, kui nad kella vaadates aru said, et olid hiljaks jäänud. Vesi kandis neid aina edasi keerise poole. See polnudki järsk lõpp nagu nad arvanud olid. Üks vendadest oli hirmunult paadi külge klammerdunud ja keeldus lahti laskmast, teine aga vaatas keerist suure imetlusega ning vaatlemise ajal tegi ta kolm avastust, mis andsid maad uuele lootusele
Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Tulevik Kvantarvutid peaksid olema väga palju
Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude jooksnud.
Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks
Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi. Linnast väljas on sujuval sõidul heaks abimeheks kiirushoidik. Sujuvast sõidust võidavad kõik – väheneb kütusekulu ning heitgaaside emiteerimine; paraneb liiklusohutus, liiklusvool ja reisijate mugavus. Kõrgem käik, madalamad pöörded Nagu juba märgitud, ei lähe ühtlasel kiirusel sõitmiseks väga palju võimsust vaja. Seetõttu võib kõrgemat käiku kasutada ka väiksematel sõidukiirustel – see säästab kütust, aga pole korras mootorile kahjulik. Võib tunduda, et kuna kõrgema käiguga kiirendamiseks tuleb rohkem gaasi vajutada, siis kulub ka ohtralt kütust. See ei pruugi aga nii olla. Arvamus, nagu oleks gaasipedaal kütusekuluga „otseühenduses“, on uuemate autode puhul ekslik.
ASUKOHT Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit.Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge.Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater. KLIIMA Tuulte löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning juuresolekul Mauna Loa mõjutab tugevalt kohalikku kliimat. Suurem tõus, sademete hulk väheneb ja taevas on väga sageli selge. Lääne pool on palju kuivem kliima. Mauna Loa on troopilises kliimas. Sooja temperatuuri madal tõus ja jahutab külma temperatuuri kõrgemal aastaringselt.Väga madalatel temperatuuridel tähendab, et sademeid esineb sageli lume kujul. Mauna Loa on kirjeldatud kui periglatsiaalses piirkonnas, kus külmumine ja sulatamine mängib olulist rolli maastiku kujundamisel. PURSKED Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipus...
Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Ühtset aega ja ruumi ei eksisteeri. -1920 Tank ( De La Mole) Ristsõna Gaasimask Rinnahoidja (Mary Phelps Jacob) Riidelukk Roostevaba teras (Henry Bearly) -1930 Esimene robot Insuliin 3D prillid Spiraalköidetud märkmik PEZ kommid
· Õigus reklaamida võistlevaid kampu ja teemasid · Ajakirjanik ei tohi kuuluda ühesssegi erakonda · Õigus avaldada oma arvamus kanali tähelepanu alla sattunud küsimustest. Sotsiaalne meedia - Suhtlus inimeste vahel internetis erinevate kanalite läbi (rääkimine,jagamine,soovitamine) - Võimalused on lõputud ja erinevad iga aastaga meeletul kiirusel . Reklaam Demograafilised näitajad ( rahvus,sugu,vanus..) Psühhograafilised näitajad( motiivid,suhtumised, jms) Sotsiaalmajanduslikud näitajad ( staatus,palk jms) Reklaamiseadused 1) Üldsätted 2) Üldnõuded reklaamile 3) Kaubad ja teenused,mille reklaam on keelatud 4) Kaupade ja teenuste reklaami piirang 5) Järelevalve 6) Vastutus
Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981- valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984- esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Eesti Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal.
• on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente Ajalugu • Esimese Babiidi sulam leiutati 1839 aastal Isaac Babbitt- i poolt Taunton, Massachusetts-is • Tuntud ka terminina “Valge Metall” Kasutusalad • Babiiti kasutatakse enim õhukese kihina keeruliste, mitme metallilistes struktuurides • “Laagrimaterjal” • “Antifriktsioon” • kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C) Antifriktsioon - Laagrimaterjal Vahetult võlli (telje) tapiga kokkupuutes olev laagrimaterjal peab tagama minimaalsed hõõrdekaod, olema kulumiskindel, piisavalt (väsimus)tugev ja hea soojusjuht, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindel. Materjali, mis kõiki neid nõudeid ideaalselt rahuldaks, pole ja sõltuvalt konkreetseist
immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport
8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui üks kaksikutest läheb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam ühe vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass 14. seisumass – vastab seisuenerga 15. kineetiline mass – lisandunud mass mis kiirusega seisumassile juurde tuleb 16. seisuenergia- vastab seisumass 17. koguenergia – keha energia ja seisuenergia summat 18. aine energia jäävuse seadus ehk koguenergia jäävusseadus
Kaasaegse füüsika loojaks peetaksegi Max Blancki, kes tõestas, et kuum valgus peab olema punane ning, et valguse sagedus on võrdne energiaga. E = h*f E-energia f-sagedus h-Blancki konstant Klassikalise füüsika järgi on ruum ja aeg absoluutsed e. muutumatud. Kaasaegse füüsika järgi aga suhtelised. Aja kulg sõltub liikumiskiirusest! Kiiresti liikudes aeg aeglustub. Kiirus: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Suurel kiirusel lühenevad pikkused sama palju kui aeg aeglustub, seega sama teguri kordselt. Seega suurtel kiirustel on pikkused ja kaugused suhtelised (sõltuvad liikumisest). Klassikalise füüsika poolt kirjeldatavas igapäevases elus see siiski nii pole. Teame ju kõik, et lennukiga reisijal ja teda kodus ootaval sõbral kulub aeg ühesuguselt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel
loomade elupaigad ning neil pole ohtude eest ka kuhugile peituda. Ning taimed toodavad hapniku, säiliks puhas õhk. Selletõttu peamegi säilitama metsi ja üleüldiselt rohelust. Heitgaasid on üks suurimaks globaalse soojenemise probleemiks. Autotööstuses peaks rohkelt hakkama tootma hübriidautosid. Ka otsitakse lahendust pliivaba bensiiniga. Kuna sõiduautode arv kasvab, siis nende heitgaasid kasvavad samal kiirusel. Kokkuvõttes peaksime palju rohkem muret tundma selle vastu kui näiteks uute rõivaste soetamisele. Inimesed peaksid hakkama ökoloogilisemalt mõtlema ja tegutsema. Kui kasutame säästlikult energiat ja ei loobi prügi maha ja vähendame tehaseid, siis see aitab globaalse kliima soojenemise vastu. Pernilla Prual 10T
Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid Kiviraudmeteoriidid ehk segameteoriidid Suure massiga Tekitavad endast kordades suuremad kraatrid Sajandi kohta langeb vähem kui üks Kiiremad meteoriidid sulavad täielikult ja jahtumisel moodustavad kerakesed Sisenevad atmosfääri kiirusel 70m/s Nt: Antarktikas 10t jääst saadi ~2000 mikrometeoriiti Ehk aeroliidid Kõige levinumad ( ~ 93% langemistest) Tumedad; kaetud hallikas või punakasmusta koorikuga Põhimassis tumedad, hõbedased kondrid (kosmilise aine tombukesed) Kondriteta meteoriite nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna
1. osa: soojendus 2. osa: suureneb liigutuse ulatus ja jalalöögid, valmistades keha ette intensiivseks tööks. 3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus, sügavad ja võimsad liigutused. 10. osa: alakeha vorming-jalgadele ja kõhulihastele toonuse andmine. 11. osa: venitus, lõdvestus. Uus-Meremaa firma. Maailma suurim muusika saatel tehtavate harjutuste varustaja spordiklubidele. BodyStep ja BodyPump olid esimesed rahvusvahelised programmid, järgnes BodyAttack jt. Les Millsi asutatud.
Füüsikalised mudelid 1) Füüsikalised objektid saavad olla: MTTE AINELISED- ei saa käega katsuda, need on väljad. Näiteks: elektriväli, gravitatsiooniväli, energiaväli. AINELISED- katsun käega. Näiteks: inimene Mis vahe on ainel ja väljal ? 1. Aine: Mõõtmed, ehk mingi keha Üks keha ainult ühel kohal Iseloomulik suurus-mass Tunneme meeltega Aine võib muutuda väljaks ja vastupidi, liigub tohutu suurel kiirusel 2. Väli: Mõõtmed puuduvad Ühes kohas saab olla mitu välja Isemoomustab-energia Ei tunne meeltega Nähtus Nähtused on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused Näiteks: päike paistab, maa väriseb, tuba soojeneb Nähtusi kirjeldame: 1. Tabel (n:kummipaela venimine) 2.graafik (n:kliima muutus) 3.Valem (Sellel on kaks varjanti. Esiteks pöördvõrdeline seos, st. Kui näiteks sai läheb kallimaks siis ostjaid on vähem. Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.)
Kõik liikuvad kehad omavad kineetilist energiat e. liikumis energiat. Ek= m * v² / 2 Ühik 1J Keha liikumishulk ehk impulss. Impulsi jäävuse seadus. Energia võib muunduda ühest liigist teise. Keha liikumishulk ehk impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Ühik 1 kg * m / s Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa on nende kehade igasugusel vastastikumõjul konstantne suurus. Reaktiivliikumine Liikumine, mille põhjustab kehast suurel kiirusel eemalduv keha osa. V = 7,9 km/S Jõumoment. Momentide reegel. M=F * l Ühik 1N * m Jõumoment on jõud ja jõuõla korrutis. Jõuõlg on lühim kaugus jõu mõju sirge ja keha pöörlemis punkti vahel. Pöörlemistelg ehk oma keha on tasakaalus, kui temale mõjuvate jõudude momentide summa selle telje suhtes on 0. M1 = F1 * l1 M2 = F2 * l2 M1+M2 = 0 Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse kui kehale mõjub jõud ja keha sellel mõjul liigub. A = F * s * cosa Ühik 1J cosa = b/c
Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järel muuta mähises voolu suunda. Mootori rootoris tekitatakse püsimagnetergutusega veel teinegi magnetvoog -- ergutusvoog, mis magnetahela kaudu seondub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa ehk staatorivälja N-poolused tõmbuvad rootori S-poolustega ja vastupidi, ning rootor hakkab pöörlema staatori magnetvälja kiirusel. 3
*) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme. Meretekkelised Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel *) Kulutuslikud Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul. *) Kuhjelised Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu. Rannabarrid Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel. Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised
elektrienergiaks tuulegeneraatorid e elektrituulikud Ajalugu Kuidas elektrituulik töötab? Elektrituulikud rakendavad liikuva õhu energiat ja muudavad selle elektrienergiaks Enamikul tuulikutel on kolm aerodünaamilise ehitusega laba Tuul liigub üle labade ning tiivik hakkab pöörlema Gondli keres asub aeglaselt pöörlev võll, käigukast, kiirelt pöörlev võll ja generaator Kuidas elektrituulik töötab? Pöörlevad labad panevad aeglaselt pöörleva võlli pöörlema kiirusel 30-60 pööret minutis Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need tõstavad kiirelt pöörleva võlli pöörlemiskiiruse 10001800 pöördeni minutis Kiirelt pöörlev võll paneb käima elektri-energiat tootva generaatori tuulegenetaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
mis ajaliselt võrduks sõidu ajaga. Töötamise aeg Tänu auto eelsoojendi suurele võimsusele (4,2 või 5,2 kW ) piisab tavaliselt, kui soojendi töötab 25-30 minutit. Arvestage, et auto aku on see, mis seab piirangu eelsoojendi töötamise ajale. Kõige suurem voolu tarbija eelsoojendi töötades on auto enda salongiventilaator, seepärast ärge seadke puhuri kiirust liiga suureks. Kui teie auto salongiventilaatoril on kolm kiirusastet, siis eelsoojendi võiks töötada esimesel kiirusel. Nelja kiirusastme puhul võiks soojendi töötada esimel või teisel kiirusel. Paljude automudelite puhul on võimalik juba soojendi paigaldamisel seadistada elektrisüsteem nii, et ventilaatori kiirus on koheselt madalal kiirusel, kui eelsoojendi lülitab salongiventilaatori tööle. Välistemperatuur Auto eelsoojendi töötamise aega mõjutab nii talvel kui suvel välistemperatuur. Ekstreemsetes temperatuuritingimustes (-20ºC ja alla selle) saab aku tugeva koormuse
36 dB 40 dB S/N 18 dB 16 dB 15 dB 23 dB Paketikadu 0/161 + excellent + side 1/929+ good hinnang 2/600+ marginal Hinnanguga 'excellent' levi juures vahetati andmeid ainult kiirusel 11Mbps. Osutus, et levi vähenemisel hinnanguni 'good', vahetati üks ping-sõnum (929-st ca iga tuhandes) andmeedastuskiirusel 5.5Mbps ning levi langemisel 'marginal' tasemeni, vahetati 7 ping sõnumit (600-st ca iga sajas) kiirusel 5.5Mbps. Kontrollpakettide edastusaeg Aadress Pakette Kaotsi Max Min Keskm läinud vastamisaeg vastamisaeg vastamisaeg pakette rasi.lr.ttu
Phaetonil on aktiivne õhkvedrustus, mis muudab nii auto kõrgust kui ka vedrustuse jäikust vastavalt sõidukiirusele. Vedrustusel on kolm kõrgusasendit ja neli jäikusastet, mida on võimalik muuta ka käsitsi. Algseades on autot võimalik tõsta 25mm ja langetada 15mm. Jäikust on võimalik valida nelja seade hulgast: Comfort, Basic, Sport 1 ja Sport 2. Kui auto süüde välja lülitada lähtestatakse kõik vedrustuse seaded. Kui auto on tõstetud langetatakse ta normaalsele tasandile kiirusel 120km/h, langetatakse kõige madalamasse asendisse kiirusel 180km/h ja tõstetakse normaalasendisse kui kiirus väheneb 80km/h-ni. Auto kõrgus hoitakse muutumatuna tänu nivooregulaatorile, mis reguleerib õhusurvet kompensaatorites. Kere hoitakse samal kõrgusel olenemata sellest, kui palju pagasit autosse on laaditud. 5.4. Kohanduv kiirusehoidik Phaetoni lisavarustusse kuulub ka kiirusehoidik, mis hoiatab, kui eessõitev auto on liiga lähedal ja rakendab
e oleku mingisugust füüsikalist häirimist. /Albert, lk 64/ On palju võimalusi selle eelduse praktiliseks teostamiseks, näiteks asetada kahe elektroni vahele läbitungimatu sein, või ümbritseda mõlemad elektronid läbitungimatute kilpidega. Kuna kvantmehaanika arvutused ei sisalda endas mingit tegurit mille kaudu need takistused saaksid katse tulemust mõjutada. Samuti asetada elektronide vahele detektorid või panna üks elektron teisest eemalduma valguse kiirusel (mõlemad välistavad info märkamatu jõudmise teisele elektronile, esimesel juhul signaali detekteerimise kaudu, teisel juhul ei saa esimese elektroniga toimuv kuidagi mõjutada teist elektroni, kuna signaal saab relatiivsusteooria väitel liikuda maksimaalselt valguse kiirusel) . Oma teostatavuse läbi on see eeldus ilmselt loogiliselt korrektne. Samas määrab kvantmehaanikas elektroni 1 värvuse mõõtmine olekufunktsiooni kollapsi tõttu koheselt 100% kindlusega elektroni 2 värvuse
6. Tee auto kolast tühjaks! Kergem auto kulutab liikumiseks vähem kütust. 7 7. Linnas sõites võid kütust kokku hoida valides pikema kuid vähemate ummikutega marsruudi. 8 8. Ära jäta pakiraami katusele, kui sa seda ei kasuta. Pakiraam suurendab oluliselt auto tuuletakistust (Eriti suurel kiirusel). 9 9. Pidurda käiguga. Kui näed eemalt juba, et foor on punane, siis ära võta käiku välja vaid lase kaas lahti. Sel juhul uuema auto mootor ei võta üldse bensiini. Niisama tühikäigul veeredes peab mootor ennast töös hoidmas ja tarbib ikkagi bensiini. 10 10
annaabi.ee 
