Pilve moodustavad udupiisad on oluliselt väiksemad kui vihmapiisad, nii muutub oluliseks difraktsioon neil piiskadel. Peegeldunud ja difrageerunud valguse interferentsi tulemuseks ongi Kuu või Päikese ümber olevat tara meenutav oreool ka veepiiskadest koosnevale udule (pilvele) langevate varjude ümber tagasisuunas hajuvas valguses. (Veisman & Veskimäe 2005) VARJUD JA BROCKENI VIIRASTUS Rünkpilvede vahel märkame sageli heledamate kiirtevihkude ja tumedamate alade vaheldumist. Heledamad on need kohad, kust pilvede vahelt paistev Päike valgustab pilvede all olevat õhukihti, tumedamana paistavad varju jäävad kohad. See pilt on hästi vaadeldav vinese taeva korral. Üllaavat vaatepilti võib pakkuda lihtsalt mustvalge valguse ja varju muster. Visuaalselt on Päike üsna täpselt 0,5° nurkläbimõõduga ring. Kui asetada päikesekiirte teele ekraan, milles on pisike ava, tekib kaugemal olevale ekraanile ümmargune Päikese kujutis
Pooluste vaheta- misega võib laskuda ja tõusta, aga magnetite kallutamisega saab muuta suunda. See saavutatakse erilise kiivriga, mis tõmmatakse pähe ja mis on otseühenduses laeva südamega. A: See tähendab, et nad juhivad mõttejõuga? D: Jah, mõttes. Kuid magnetiteta see ei töötaks. A: Millest need laevad ehitatud on? 5 D: Metallist, millist teil Maal ei ole. See on viie metalli ühendus. See valmistatakse erinevaid värve kiirtevihkude abil. Need kiired saadakse suurte kristallide abil. A: Kas igaüks võib sellist laeva omada? D: Jah, ainult siis, kui tal seda vaja on. A: Aga kui saad laeva, jääb see sulle sõltumata sellest, kas kasutad seda või mitte? D: Laevad kuuluvad kõigile. Kui sul seda enam vaja pole, viid selle sinna, kust võtsid. Pole mõtet laeva endale hoida. Siis saab seda kasutada suvaline, kellele seda vaja on. A: Kas need on tasulised? Ja üldse, kas neil raha on olemas? D: Ei, seal pole raha