Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 30 - surm paari päeva jooksul Keskmine kiiritusdoos aastas: 2,5 4 mSv (millisiivrit) SUUR DOOS Kiiritustõbi Surm VÄIKE DOOS Kahjustus ühes rakus Hilistoime Vähkkasvaja Lootekahjustused Gammakiirguse eest kaitsmine Väga raske kaitsta Plii Betoonsein, terase- või seatinakiht Hoia eemale! Gammasähvatused Mõistatuslikud nähtused
Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus · < 0,5 - toimub verepildi muutus · 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul · 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid · 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% · 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud · 30 - surm paari päeva jooksul SUUR DOOS · Kiiritustõbi · Surm VÄIKE DOOS · Kahjustus ühes rakus · Hilistoime · Vähkkasvaja · Lootekahjustused Gammakiirguse praktiline kasutamine · Gammakiirgust kasutatakse enamasti 1)meditsiiniseadmete steriliseerimiseks 2)toiduainete pikema säilituse tagamiseks 3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega
kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. 12. Mis on tuumareaktor ja kuidas reguleeritakse reaktoris eralduvat soojushulka. Toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. 13. Mis on kiiritustõbi; tema tekkimise põhjused, tunnused ja vältimine. Kiirguste mõju võib teatud piiri ületavate kiirgusmäärade korral põhjustada haiguslikke nähte, mida nimetatakse kiiritustõveks. Kiiritustõbi võib väljakujuneda lühema või pikema aja jooksul, olenevalt kiirguse iseloomust ja kiirguse hulgast. Esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine
RADIOAKTIIVSUS Kuidas mõõdetakse? Neeldumisdoosi ühik on grei (Gy) Efektiivdoosi mõõdetakse siivertites (Sv) Kiirgust mõõdetakse bekrellides (Bq) Millised kiirgused kahjustavad? Kiirguskahjustus Kiirgus kahjustab kõige enam DNAd Kiiritustõbi tekib, kui inimene saab lühikese aja jooksul palju kiirgust Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Tänan tähelepanu eest! Eliis Penek, Sander Timm, Reio Viikoja 12.A Kasutatud allikad http://www.sott.net/image/image/s3/61333/full/Fukushima_D ai_ichi_420x0.jpg http://2.bp.blogspot.com/-PgjpRIlCQig/TX4DPTac8DI/AAAAAAA
kaitsta ... 2010 Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus on aatomi tuumade lagunemine. Radioaktiivsust esineb kahte tüüpi: Looduslik Tehislik Radioaktiivsed kiirgused: Alfakiirgus inimesele ohutu. Beetakiirgus inimesele ohutu. Gammakiirgus inimese tervisele ohtlik. Miks on kiiritus ohtlik? Radioaktiivne kiirgus tungib inimese kehasse ning lõhub seal orgaanilisi molekule põhlustades kiiritustõbe. Kiiritustõbi on kiirituse tagajärjel tekkinud haigus. Sellesse haigusesse võib surra, mille põhjuseks on vereloomeelundi kahjustus. Kiirituse mõju tervisele Lühiajaline mõju: Vereloomeelundi kahjustus Kesknärvisüsteemi kahjustus Seedeeluntite kahjustus Pikkaajaline mõju: Võib põhjustada loote arengus kahjustusi Kuidas radioaktiivsuse eest kaitsta Alfakiirguse peatamise kõlbab ka näiteks paber. Beetakiirguse peatamiseks piisab õhukesest metalllehest
Seosenergia- energia , mis kulub tuumaosakeste eraldumiseks. Sõltub massiarvust. Termotuumareaktsioon- tuumad ühinevadm korraldavad end ümber ja lagunevad. Kriitiline mass- väikseim kogus uraani , mis reageerib 50 kg uraani , 250g uraan + peegelseinad. Ahelreaktsioon- aine liikumine edasi ja muutumine teiseks aineks( kasutatakse nt tuumareaktoris). Tuumareaktor- kasutatakse energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevades. Kiiritustõbi- äge( lühiajaline , suur kiirgus), krooniline ( pikkaajaline , võike kogus) ( pealvalu , iiveldus, palavik, pearinglus- teris parneb- uus haigus- paraneb, haige... ). Tosimeeter- sedae kiirguse kindlask tegemine. · Keemiline reaktsioon-1. Toimub molekulide ja aatomite vahel, C+=2-> CO2; 2.saab vähem energiat ,kulub vähem energiat; 3. Ei vaja erilist vahendit. · Tuumareaktsioon- 1. Toimub tuumade muutumine, Fe -> Au; 2. Saab rohkem energiat kulub rohkem energiat
Missugused probleemid kaasnevad tuumaenergiaga? 1)tuumareaktori rikkest tulenev katastroof, mis on väga ebatõenäoline. 2)tuumkütusest ja juhtvardast tulenev kiirgusoht, mida saab ainult elimineerida neid aineid isoleerides s.t. neid sügavale maa alla mattes või merre uputades. Kiirgusohud Kiirgus on tavaliselt eluohtlik ja sellega kaasnevad kiirgushaigused mis jaotatakse kaheks: 1)Ägekiiritustõbi, mis tekib ühekordse suure kirgusdoosi tagajärjel. 2)Krooniline kiiritustõbi, mis tekib pikka aega kestnud kiirituse toimel. Kiirituse toimel kahjustuvad eelkõige koed, kus toimub uute rakkude teke(sugurakud, vereloome). Kahjustused võivad ilmneda alles järglaste juures. Kiiritushaiguste emased nähud on erutus, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamistegevuse kiirenemine. Kiirguse eest saab ennast kaitsta kandes spetsiaalseid ülikondi ja varjestades kiirgusallikaid.
(tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine · Riikidevaheline koostöö (RAA, WHO,
kiirgustõbe , vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. gammakiirgus suurima sagedusega kiirgus Radioaktiivsuse mõju Kiirguskahjustuse olulisim “märklaud” on DNA Äge kiiritustõbi tekib, kui inimene saab lühikese aja jooksul suure kiirgusdoosi Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Radioaktiivsuse positiivne mõju Meditsiinis saab katsetada ravimeid : märgitud aatomite meetod osa elementideks asendatakse radioaktiivse isotoobiga, mis saadab signaale. Vähiravi. Arheoloogias määratakse leitud esemete vanust.
H(1,2) + H(1,3) -> He(2,4) + n(0,1) Radioaktiivsuse kasutamine: tuumareaktor (laevad, elektri-, kosmosejaamad, allveelaevad), Mend. tabeli uute elementide avastamine, isotoopide tootmine (vähiravi, katsed), märgistatud aatomid, arheoloogia, meditsiin, suitsuandur Kahjulikkus: inimene on harjunud loodusliku radioaktiivse fooniga. Doos on ohtlik kiirituse doos. Jaguneb ühekordne (väga tugev) doos, pikaajaline (nõrk) doos. Kui aastane piir on ületatud, võib tekkida kiiritustõbi. Tuumapommi plahvatus: intensiivne valguskiirgus (süttimised, nägemise kaotamine), lööklaine (purustav mõju), otsene rad. kiirgus, rad. saastatus (mõjuvad mitmed rad. ained. Eriti ohtlik on tuumaseeen tolm (tuulest olenev). Sissehingatuna muudab meie organismi radioaktiivseks.
tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Radioakt kasulikkus: tuumaenergeetika, tuumajõuallikas, tuumapommid, uued keemilised tehiselemendid, isotoopide tootmine/kasvatamine, vähiravi kahjulikkus: tuumapomm radioaktiivne kiirgus, soojuskiirgus, valguskiirgu, lööklaine, radioaktiivne tolm eriti ohtlik, kuna tolmujäänused jäävad kopsudesse, tekib nn kiiritustõbi ning selle tulemuse tekivad organismis muteeruvad rakud,lisaks ohltik veel pärilikkusele
tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Poolestusaeg Suurus, mis iseloomustab aine lagunemise kiirust (eelkõige radioaktiivse). See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Nihkereegel Kui alfa- ja beetaosakesed välja lüüakse siis väheneb laeng ja massiarv teatud arvu võrra. Kiirgusdoosid-1Sv biodoos.2-3 mSv/a looduslik foon.50 mSv/a töökoha kiirgus.1Sv kiiritustõbi.3-5Sv surm. Ahelreaktsioon tuumafüüsikas nimetatakse ahelreaktsiooniks raskete aatomituumade lõhestmaist neutronide toimel. Kriitiline mass on aine kogus, mille korral käivitub ahelreaktsioon. Kui aine mass on võrdne kriitilise massiga, siis toimub reaktsioon muutumatu kiirgusega kuid kui aine mass ületab kriitilise massi, siis toimub plahvatus. Nt. tuumapommides. Termotuumareaktsioon Termotuumareaktsioon on väga kõrgel temperatuuril toimuv kergete tuumade liitumine. Kuna
Näide lihtsamast termotuumareaktsioonist 21H+31H 42He+n (vabanev energia +17,6 MeV). Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja –laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid: radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud haigusseisund. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Põhilised kiirguskaitsemeetmed: kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente.
- teatavate toitude söömine, - hambaarsti külastamine, - vigastuse või vere nägemine. Ärevus võib olla paanikahoo tugevusega. Kulg: algus lapse- või varajases täiskasvanueas ning ravita jäädes võib kesta aastakümneid. Lihtfoobiad on sagedased, kuid nende tõttu abi saama pöördutakse harva. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida. Erinevalt agorafoobiast ei ole häirele omane lainetav kulg. Kiiritustõbi ja veneerilised haigused ning viimasel ajal ka AIDS on sagedasemad haigusfoobiate teemad. Diagnostilised juhised: Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed ilmingud ja mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab olema piiritletud kindla objekti või situatsiooniga; (c) foobset situatsiooni välditakse niipalju kui võimalik.
Klass 7. Radioaktiivsed ained ja ioniseeriv kiirgus on ilmselt teema, mis kohutab esmareageerijaid kõige enam. Lohutuseks võib öelda, et nende transport pole sage ja nende üle teostatakse ranget järelevalvet Keskkonnaameti kiirgusosakonna poolt.Radioaktiivsed ained põhjustavad ioniseeriva kiirguse ohtu ja viimane kahjustab tõsiselt inimese tervist. Kiirgus põhjustab vähki ja suurte dooside juures ka surma, kiirgusega kokkupuute tagajärjel võib inimesel välja kujuneda kiiritustõbi. Siiski tuleb meeles pidada, et kiirgus on igapäevane ja meid alati ümbritsev nähtus. 4 Klass 8. Nõrgemate sööbivate ainetega puutume me kokku kodumajapidamiseski näiteks toitu valmistades äädikaga ja puhastusvahendiga torusiil, mis sisaldab endast naatriumhüdroksiidi. Inimese maos leiduv soolhape aitab meil toidu seedida.
immuunsüsteemi funktsiooni lakkamise tõttu lõppeda surmaga. Järgnevalt ongi kirjeldatud, millised võivad olla tagajärjed, kui inimene saab ühekordse doosi. Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) tagajärgede kirjeldus: 1. < 0,5 - toimub verepildi muutus 2. 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 3. 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 4. 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5. 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 6. 30 - surm paari päeva jooksul Kuna radioaktiivne kiirgus on inimese tervisele väga ohtlik ning seda ei ole võimalik avastada ilma spetsiaalsete vahenditeta, siis on igasugused õnnetused radioaktiivsete ainetega ettearvamatud. Suuri probleeme tekitab veel asjaolu, et inimene, kes on kiiritada saanud, ei pruugi ise midagi aru saada, kuid aastate pärast võivad tema lastele pärilikult
Röntgenpilt hammastest - 5 mikroSv Kosmiline taustkiirgus - umbes 2000 kuni 3000 mikroSv aastas (oleneb geograafilisest asendist) Astronaut 6 kuud kosmosejaamas - 80 000 mikroSv Suitsetaja kopsud - 160 000 mikroSv aasatas Aastane efektiivdoos looduslikest kiirgusallikatest on umbes 2.4 mSv (2400 mikroSv) [14] 150 Gy > surm (kahe või mõne tunni möödudes) 100150 Gy surm (kahe päeva möödudes) 1250 Gy surm seitsme päeva möödudes 110 Gy kiiritustõbi Lävidoos viljatus meestel 3,5-6 Gy, naistel 2,5-6 Gy Lävidoos Silmaläätse katarakt (silmaläätse hägustumine) 2-10 Gy 3-5 Gy 1-24 tundi - erüteem (veresoonte laienemise tulemusel tekkinud nahapunetus) Pöörduv alopeetsia (juuste kadu) 5 Gy Pöördumatu alopeetsia 20 Gy [8] Toon välja ka tabeli, mis näitab terviseriski doosi koguse suhtes (Tabel 2.). Ohutu kiirguse doos on alla ühe mikroSv tunnis ning ohtlikumaks läheb siis kui see ületab kaks mikroSv tunni kohta. Doosi kogus,
Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop, värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele
3.Tuumapommid 4. Uued keemilised tehiselemendid 5.Isotoopide tootmine ja kasutamine ,,märgistatud aatomid", tervishoius, põllumajandus, tehnikas, kriminalistika, vähiravi 6. Ajalugu (arheoloogia) Kahjulikkus Tuumapomm 1.valguskiirgus 2. soojuskiirgus 3.radioaktiivne kiirgus 4. lööklaine 5. rad. Tolm Joonis ajaloo vihiku taga. Radioaktiivne tolm on eriti ohtlik seetõttu, et tolmujäänused jäävud kopsus sinuga pidevalt kaasas olevaks. Radioaktiivse kiirguse tõttu tekib nn kiiritustõbi. Peavalu, kõhulahtisus, oksendamine. Selle tulemusena organismis tekivad mutanteerunud rakud( vähirakud). Eriti ohtlik on ta kiiresti poolduvate rakkude korral. Luuüdi verevähk. Lisaks on ta ohtlik ka pärilikkusele. Kordamine. 1.Tuumajõud mis nad on ja miks on nad erilised? 2.Mis on seosenergia? 3. Mis on massidefekt? 4.Eriseoseenergia graafik, graafiku analüüs. 5.Uraan millest koosneb? Iseloomusta. 6. Ahelreaktsioon-kuidas toimub, joonis. 7
156 massihävitusrelvad kiiritustõbe ning madala radiatsiooni Maksimaalne ühekordne lubatav doos taseme puhul vähki. Kiiritusdoosi on 4 päeva jooksul 50 cGy-d ning aas- ühik on grei (Gy) see on kiiritus, ta jooksul 300 cGy-d. Aastase kiiritus- mille inimene saab mingi aja jooksul. doosi saab, kui viibida 100 kT tuuma- Kiiritustõbi tekib, kui ööpäeva jooksul pommi plahvatuse epitsentrist umbes saadud doos on üle 1 Gy. Kiiritustõbi 2 km kaugusel. Radioaktiivset kiirgust kahjustab luuüdi (vereloome), soo- vähendavad poole võrra erinevad ma- lestikku, kopse, kesknärvisüsteemi ja terjalid, nagu 34 cm soomusteras nahka ning tekitab juuste väljalange- või 150 cm kohevat värsket lund. Ra- mist
annaabi.ee 
