Radiobioloogia ja kiirguskaitse
kiirituse allikas ja lisab populatsiooni kogudoosile umbes ühe kuuendiku looduslikust
foonist (Eestis on loodusliku foonkiirguse tase sõltuvalt geograafilisest asukohast ca
2-6 mSv aastas).
Neeldunud ioniseeriv kiirgus avaldab bioloogilist toimet, mille kahjulikkus sõltub
kiirgusdoosi suurusest, ekspositsiooni eripärast (kas on tegemist ühekordse või
korduvalt saadavate kiirgusdoosidega, kas kiiritatakse kogu keha või ainult osa sellest
etc), kiiritatu vanusest, tervislikust seisundist jms.
Ka kõige väiksemad kiirgusdoosid ei ole täiesti riskivabad. Kiirguse bioloogilise
toime aluseks on pöördumatud muutused DNA struktuuris, hilistoime väljendub
somaatiliste ja pärilike muutuste tekkes. Somaatilisi muutusi kogeb kiiritada saanud
isik oma nahal, pärilikud muutused võivad ilmneda alles mitmenda põlvkonna
järglastel.
Suurte kiirgusdooside toime ilmeb üsna varsti peale kiiritust. Kindel, deterministlik
annaabi.ee 
