Kiirguskaitse
saadavate suuremate dooside puhul ei .
tohi ületada 5 millisiivertit 5 aasta kohta. Elanikkonna madalamad doosi piinnäärad
on tingitud osaliselt laste ja naiste suuremast tundlikkusest, eriti puudutab see aga
veel sündimata lapsi. Loote kaitse on eriti tähtis selle kõige tundlikumal perioodil-
raseduse 8. - 15. nädalal. Lastel, kes olid Hiroshimas ja Nagasakis sellel
ajavahemikul emaihus kiiritust saanud, ilmnes teatud vaimne peetus. Seetõttu ei
kiiritata rasedate naiste alakeha röntgenkiirtega ilma olulise meditsiinilise
vajaduseta.
Allpool toodud tabelis esitatakse hinnang erinevate kiirguste riskidele. Näiteks on
keskmise Euroopa elaniku tavaline aastadoos umbes 3,5 mSv aastas (4. tund). Selle
kiirguse allikad on nii tehislikud (sealhulgas ka meditsiiniliseks otstarbeks
kasutatavad) kui ka looduslikud. Kasutame kõikide nende allikate puhul sama
keskmist riskitegurit, kuna elanikud saavad kiirgust igal aastal. Selle doosiga on
annaabi.ee 
