neeldumistegur, R – keha peegeldumistegur, D – keha 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna suurus, t- läbitavustegur keskmine temperatuurilang. Ühesoojuskandja agregaatoleku Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide muutusega kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) h-entalpia või halli keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo Mõlemasoojuskandja agregaatoleku muutusega väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund Q=D1 (h´1 –cp1 t´´1)= D2 (h´´2 –cp2 t´2) Keskmine temp. lang on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna oleneb sellest, millise suunaga on tegemist. Eristatakse kahte normaaliga n
qo=h3_h2= seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse B23AB, lk=3441a3- kompressori poolt tarbitud töö. arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha t=h3-h2/h4-h3. 44.Termodünaamilise keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, voolamine ja drosseldamine.TD voolamise mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund 38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on põhivõrrand: M=Fc/v= ·Fc=const < statsionaarse
kujul. =(0,023Pr0,4 v-0,8)w0,8/d0,2 =A*w0,8/d0,2 W/(m2*K). Tegur A on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste jaoks on koostatud tabelid erinevate temperatuuride juurdes. 16.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , =E/Eo- nim. mustsuse astmeks. On erinevatel kehadel ja materjaalidel katseliselt kindlaks määrtud ja toodud tabelites. Nt: oksüdeerunud sile raud =(100-500C) 0,72-0,84; poleeritud
annaabi.ee 
