Kuna avaus on hästi väike, siis õõnsuse sisemuses olev kiirgus on praktiliselt tasakaalus seintega (mida hoitakse fikseeritud temperatuuril). Seega avaus kiirgab välja tasakaalulise spektriga kiirgust (nagu absoluutselt must keha). Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (ühikulise pindala kohta). Näidatud on ka nähtava spektraalpiirkonna piirid. Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (temperatuuril T) on antud Plancki kiirgusseadusega: , kus I on kiirguse intensiivsus (W) ühikulise pindala (m2) ja ühikulise lainepikkuse intervalli (nm) kohta, on lainepikkus, h on Plancki konstant, c on valguse kiirus vaakumis ja k on Boltzmanni konstant. Integreerides üle kõigi lainepikkuste, saadakse summaarne kiirguse võimsus: . Seda nimetatakse Stefan-Boltzmanni seaduseks (võrdeteguri
nõrgemini. Kõigi tähtede lainepikkus jaotub eri lainepikkusteks üldjoontes samamoodi. Füüsikud nimetavad niisugust jaotust Plancki kiirgusseaduseks.Sada aastat tagasi avastas tuntud füüsik Max Planck, et selliselt kiirgavad nn.absoluutselt mustad kehad, kõiki lainepikkuseid neelavad ja kiirgavad vaid ideaalsed kiirgusallikad.Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgusseadusega tõepäraseid tulemusi.( 1.) Tähtede temperatuuri määramine Tähe temperatuuri ei ole võimalik kohapeal mõõta. Tähtede temperatuuri määratakse nende kiirguse jaotuse järgi. Varsti pärast Plancki kiirgusseaduse avastamist mõisteti, et jaotuskõvera kuju sõltub vaid ühest suurusest- temperatuurist. Pole mingit tähtsust, millest kiirgav keha koosneb või kui suur on see keha. Väga kuumade kehade jaotuskõver meenutab järskude
annaabi.ee 
