Wolf-Rayet star
Ent kiirgeribadega tähti ei ole
palju ning nad on olemuselt ebatavalised ja erilised.
Kiirgusvihud
WR tähtede spektrumis olevate kiirgus vihkude olemus ning tekkimine oli aastakümneid
saladuseks, kuni Edward C. Pickering avaldas teooria, et vihud on tekkinud erilises olekus oleva
vesiniku kogumi tõttu. Alles hiljem avastati et vihud on tekkinud ühe teise, 1868 aastal avastatud
elemendi, heeliumi kaasamisel. Lisaks heeliumile on WR-tähtede kiirgusribades veel ka süsiniku,
hapniku ja lämmastiku ühendeid. 1938 aastal liigitas rahvusvaheline kosmoseagentuur WR-tähtede
kiirgusribad WN ja EC kategooriatesse. Jagamine sõltus sellest, kas spektrumis oli rohkem
lämmastiku vastavalt siis WN riba või süsinik-hapniku ühendeid ehk EC riba.
Massikadu
WR-tähed on suurima pideva massikaoga objektid kõigi täheklasside hulgas. Oma eluajal, mis on
ligikaudu 500 tuhat aastat, jõuab WR-täht emiteerida tähtedevahelisse keskkonda ligikaudu 15
annaabi.ee 
