all. 1990. aastaks oli selle lepinguga ühinenud 113 riiki, kuid nende hulgas ei olnud tuumarelvi omavat Hiinat ja Prantsusmaad. Tuumapomm Tuumapomme on kahte erinevat liiki: aatompomm ehk tuumapomm. Vesinikpomm ehk termotuumapomm. Nii aatomi, kui ka vesinikpommide hävitustegurid on praktiliselt hetkeliselt leviv valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugeva purustava lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Tuumareaktorid on kiirgusohtlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Plahvatuse tagajärjed
Tuumaelektrijaamades toodetakse ligi 11% maailma elektrienergiast. Paljudes riikides on see eriti oluline ning katab koguni üle poole elektrivajadusest. Selle rajamine on aga jõukohane vaid jõukatele riikidele. Tuumaelektrijaamad annavad küll suures koguses energiat aga see eest on tõsine probleem radioaktiivsete kütusejäätmete kahjutustamine. Jäätmekogused on küll väikesed aga väga mürgised ning keegi ei taha, et nende riiki neid matetaks maha kuna need on kiirgusohtlikud tuhandeid aastaid. Kütusejäätmed ladustatakse kindlates konteinerites 300-900m sügavusele maa sisse rajatud hoidlatesse. Tuumaelektrijaamade suurimad probleemid on avariiohud. 1. Vesi - enim kasutatav taastuvenergia liik Kõige rohkem kasutatakse taastuvates energiaallikates veejõudu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi 17% maailma elektrienergiast. Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia. Selle peamine eelis on selle tootmise
annaabi.ee 
