ahelreaktsioon. 27. Milliseid isotoope kasutatakse tuumarelvade valmistamisel? Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva. Tegemist on äärmiselt raskesse ja peenikesse kesta (sageli vana kahuritoru) pakitud lõhkelaenguga. Heites sellise pommi 10-km kõrguselt kihutab selline peenike pulk küllalti sügavale maa sisse. 29. Millistest põhimõttelistest osadest koosneb tuumareaktor? Koosneb juhtvarrastest, kiirguskaitsest, soojusvahetist, soojuskandjast, tuumkütusest, aeglustist 30. Kirjelda termotuumapommi tööpõhimõtet. Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni.
27. Milliseid isotoope kasutatakse tuumarelvade valmistamisel? Kasutatakse uraani isotoope 28. Kirjelda kahuritoru meetodil töötavat tuumarelva. Tegemist on äärmiselt raskesse ja peenikesse kesta (sageli vana kahuritoru) pakitud lõhkelaenguga. Heites sellise pommi 10-km kõrguselt kihutab selline peenike pulk küllalti sügavale maa sisse. 29. Millistest põhimõttelistest osadest koosneb tuumareaktor? Koosneb juhtvarrastest, kiirguskaitsest, soojusvahetist, soojuskandjast, tuumkütusest, aeglustist 30. Kirjelda termotuumapommi tööpõhimõtet. Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni.
muteerunud geneetilise informatsiooniga. Kiirgusdoosid ja kiirguskaitse Kiirguskaitseline tegevus peaks haarama laiemas tähenduses ka mitteioniseerivad kiirgused. Kuid raadiolaine ja mikrolaine sagedusega kiirgust kasutavad uurimismeetodid ei ole kaasaja teaduse seisukohast riski suurendavad. Nende kiirguste ja ultraheli diagnostikaseadmetes kasutatav energia pole kudede kahjustamiseks piisav, näiteks ei põhjusta kudede ülemäärast soojenemist. Seega räägime kiirguskaitsest praktilises tähenduses ainult kiiritusravis, röntgen- ja radionukliiddiagnostika puhul. Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest. Kiirgusdoosi mõõtmist nimetatakse dosimeetriaks. Kiirguskaitse eesmärk on välistada kiirguse akuutne toime, st. deterministlikud efektid ja viia miinimumini stohhastiliste efektide st. somaatiliste ja geneetiliste muutuste tekke risk. Kiirgusdoose on alati otstarbekas võrrelda loodusliku kiirgusfooni poolt tekitatud doosidega.
annaabi.ee 
