Radiobioloogia ja kiirguskaitse
ja teine teistel DNA külgahelatest, siis tekib mõistetavalt täielik kromosoomi
katkemine. Katkenud kromosoomi kumbki osa sisaldab erineva hulga geneetilist
materjali. Kui kahjustatud kromosoom jaguneb, siis uued tütarrakud ei ole enam
geneetiliselt informatsioonilt identsed, sest nad said jagunemise käigus erineva osa
geneetilisest infost. Kahjustuse tekke sügavust ja sõltuvust doosi suurusest ning
ionisatsioonide päritolust (ühe ja sama või kahe erineva kiirgusfootoni tekitatud
kiirete elektronide liikumisel tekkiv ionisatsioon) ning arvust illustreerib järgnev
joonis:
Kromosoomide kahjustuste sõltuvus neeldunud doosist.
Järgneval skeemil on kujutatud ühte võimalikku geneetilise informatsiooni kadumise
viisi:
Replikatsioonieelsel interfaasi kromosoomil tekib kaks DNA ahela kaksikkatkestust,
moodustub atsentriline ring (kromosoomi osa, mis ei sisalda tsentromeeri), mis
järgmises mitoosis kaob.
Kromosoomimuutuste aluseks on DNA-muutused