veidi ka seened ja sinivetikad). Elu toimimise, püsimise ja muutmise seadused Elu energeetika 1. Vajalik korra loomiseks: vigade parandamine, korra laiendamine (=julgeolekuvaru) 2. Kaks allikat: a. keemiline energia: i. heterotroofia (orgaaniline): aeroobne ja anaaeroobne ii. kemosüntees (anorgaaniline) b. kiirgusenergia: fotosüntees. Sel erinevad molekulid, mida kiirgusenergiaga lagundatakse: H2O, H2S, orgaanika 3. Lihtsam on lammutamine: sh. ürgsemad on kõige sarnasemate molekulide lammutamised 4. ,,Loovam tegevus" autotroofia nõuab suuremat pühendumist just sellele, nendel jääb kraaklemine teiste energiaallikate pärast nõrgaks. Toimub talupoeglik ,,mandumine" põlluharija põline rikas, aga mitte väga rikas. 5. Hapniku tarvitamine on hilisem kui fotosüntees;
mõjutab maismaa pinna peegeldusomadusi, atmosfääri gaasilist koostist ja pilvede tekkimist. Milankovitchi tsüklid Kliima muutumises on olemas astronoomilised tsüklid. Milutin Milankovitchi (1879-1958) nime järgi tuntud teooria seletab viimase poole miljoni aasta jääaegade ja jäävaheaegade kliima tsüklilist muutumist Maa orbitaalse liikumise perioodiliste häiretega. Jäätumist või jää sulamist põhjustab jäätumisohtlike laiuskraadide keskmisest halvem või parem varustatus kiirgusenergiaga. Orbiidi kuju muutub 100 000 a. tsükliga. Maa telje kalle muutub 41 000 a. tsükliga. Pöörlemistelje asend muutub 23 000 a. tsükliga. Pilved Kõige kiirema toimega energia peegeldumise regulaatorid on pilved. Pilvede kiirgust tagasipeegeldav võime on vähemalt sama hea kui kõrbelistel mandritel. Pilves ilmaga jõuab maapinnani palju vähem kiirgusenergiat kui selge ilmaga. On leitud seos Päikese aktiivsuse, kosmiliste osakeste ja Maa pilvkatte vahel
mis ümbritsevad taevakeha, kui see Virmaliste vormid jagatakse: helendab läbi õhukeste pilvede Cs, Cc, 1. Monotoonsed kaared ja ribad rahulikud · Tekkinud soojushulkade As, Ac. Heledas päikesevalguses võib virmalised, mis laiuvad üle terve taevavõlvi summa peab võrduma aluspinnas piki geomagnetilist paralleeli. neeldunud kiirgusenergiaga. Selle Veekogude soojenemine ja jahtumine tarasid vaadata läbi tumeda klaasi või 2. Kiirjad kujud suure vert. ulatusega kiirte saame kiirgusbilansi võrrandist. Seega: SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu peegeldust ta ümber vaikses vees, kimbud, mis on välja sirutunud piki B=T+P+EL pinnalt
annaabi.ee 
