Tuumaelektrijaam
Lennunduses on tavapärasest suurem kosmiline kiirgus, kuna kõrgemas
atmosfäärikihis on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem ning seega ka
kiiritusdoos suurem. Kaevandustes on sageli suurem radoonisisaldus õhus ning
väike osa inimestest puutub kokku ka maakidega, millel on keskmisest suurem
radioaktiivsus.
Inimene ei tunneta radioaktiivset kiirgust ning seetõttu on see üks ohtlikumaid
kiirgusi. Rahvusvaheliselt on kehtestatud töötajatele lubatud kiirgusdoosile
ülempiir. Maksimaalne kiirgusdoos 50 mSv aastas ja 100 mSv viie aasta jooksul.
Tagajärjed sõltuvad inimesele mõjunud kiirguse kogusest. Kiirgusest
põhjustatud haigused võivad viia inimese tema surmani mõne nädalaga. Väikest
kogust kiirgust saanud inimene ei pruugi haigestuda ega tekkida kõrvalnähtusi,
kuid need võivad välja lüüa tema lastel. Kõige levinum tagajärg kiirguse
saamisel on vähk. Noori hoitakse kiirguse eest kõige enam, sest neil on elu ees,
annaabi.ee 
