Tõkkekihi laius on määratud aukude ja elektronide difusioonitee pikkuste summaga Lp + Ln. Laengukandjate difusioonitee pikkuse L, s.o vahemaa, mille nad läbivad eluea jooksul difusiooni tulemusena, saab leida mittetasakaaluliste laengukandjate eluea o alusel: L = Do kus D laengukandjate difusioonitegur. Mittetasakaaluliste laengukandjate eluea mõistet vaatleme fotojuhtivuse juures, ta määrb ära seadise inertsi (kiiretoimelisuse). Tõõkekihi (siirdeala) ulatuses on sisemise elektrivälja toimel energiatsoonid kaldu, st enamuslaengukandjate liikumisele ühelt alalt teisele esineb energiabarjäär (joonis 2.15). Vaatleme, mis juhtub, kui p-n siirdele rakendada väline elektriväli. Seda illustreerib joonis 2.16. Kui ühendada välise pingeallika positiivne poolus p-alaga ja negatiivne poolus n-alaga, siis on väline elektriväli suunatud vastupidi sisemisele väljale (joonis 2.16a)
33 üks paar vaheldi lüliteid (sarnaselt Gray koodile). Need lülitid on seotud joonisel 3.34 toodud lülitustabeliga. Ülejäänud transistorid säilitavad oma eelneva seisundi kuni järgmise lülituseni. Kokkuvõtteks. Plokkjuhtimise (modulatsiooni) eelisteks on kõrge kasutegur (ligikaudu 98 %), kõrge töökindlus ja kiiretoimelisus. Lihtne plokkjuhtimine tagab pooljuhtlülitite sobiva lülititalitluse, kuna konstantse lülitussagedusega lülitusviis garanteerib kiiretoimelisuse ja minimaalsed tõrked püsitalitluses. Lihtsa plokkmodulatsiooniga juhtlülitused ei võimalda juhtida voolu, mis on ühtlasi nende peamiseks puuduseks. Seetõttu kasutatakse plokkjuhtimist põhiliselt väikese võimsusega rakendustes, kus pingepiirkond on fikseeritud ja dünaamilised omadused pole tähtsad. Näitena võib siinkohal tuua sagedusmuundurid ja juhitava alalisvoolusisendiga vaheldid. Faasijuhtimisega alaldi vajadus vaheldi pinge juhtimiseks on selle lülituse ehituslikuks
annaabi.ee 
