Aleksander Suur
kohtuasju arutades ja sõjaväge lahinguteks ette valmistades, jahil käies ja lugedes.
Makedoonia aristokraatiaga suhelda Aleksander eriti ei armastanud, eelistades sellele
võimalikult rohkem sõjameeste hulgas viibida, sest pidid ju viimased aitama tal võitmatu
väejuhi kuulsust saavutada.
Ka sõjaretkedel kasutas noor kuningas sõdimisest vaba aega kasulikult. Ta harjutas
vibulaskmist, mõõgavõitlust ja töötas välja käsitsivõitluse uusi võtteid, treenis vägagi
riskantset kiirestiliikuvalt sõjakaarikult mahahüppamist ja uuesti sellele kargamist.
Philippos ja Aleksander voidavad kreeklasi Chaironeia lahingus 338 eKr
Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris kuningapoeg juba 338. a. eKr,
purustades Chaironeia juures teebalased lahingus, kus Philippos II- l tuli võidelda Kreeka
linnriikide liiduväe vastu. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest
ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi