Mitte ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud esimeses maailmasõjas, sest nad tahtsid olla neutraalsed, aga siiski varustati Atlandi riike toorainetega , nagu näiteks volfram, vaskantimon jne. Esimese maailmasõja lõpul kuulutas Ladina- Ameerika Keskriikidele sõja. Selle sõjaga kaasnesLadina-Ameerika jaoks soodne olukord, mis omakorda tähendas, et sõdivate riikide import vähenes ning traditsiooniliste eksportartiklite järele nõudmine suurenes. Pärast sõda kiirenes rahvusliku tööstuse areng. Samuti kiirenes ka kaubatootmise ning põllumajanduse areng . Rahvuskodanlus suurenes üha enam.
Kontrolltöö nr 9. Peatükid 26.-28. Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni. Poliitilised õpetused. 1. Mida tähendab tööstuslik pööre? Manufaktuuride asendumist masinatega. 2. Võrdle käsitöönduslikku, manufaktuurset ja vabrikutootmist. 3. Mis oli tööstusliku pöörde õige olulisem eeldus? Miks just see? Uute masinate leiutamine. Tänu masinatele suurenes ja kiirenes tarbekaupade tootlikus. 4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6. Millistes tööstusharudes võeti masinad esimesena kasutusele? Söe ja tekstiilitööstuses 7. Millal tööstuslik pööre seal algas? 17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9. Mis olid tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed
itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis
levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli
PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas
Esitatud teose esimene osa oli Allegro. Esitus oli keskmises registris, keelpillid mängisid alguses rahulikumalt ja voolavamalt. Tundus, et klaver oli ainult saateks ning keelpillid mängisid põhiosa. Keelpillide mäng kõlas laineliselt, aga klaveril hüplevalt ja jõuliselt. Meloodia kordused ning selle osa lõpu poole muutus hoopis klaveril mäng voolavamaks ja keelpillidel hüplevamaks. Järgmine osa oli Andantino. Algas mezzofortes ning oli palju sarnasusi eelmise osaga. Edasi kiirenes ja valjenes, kuid ruttu muutus vaiksemaks tagasi. Keelpillid mängisid mezzopianos ning üles- alla. Klaver oli teravamalt. Peale Andantinot tuli viimane osa, milleks oli Vivacissimo. Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult.
2. Teoreetiline ülevaade Postindustriaalühiskond ehk teenindusühiskond on suhteliselt noor mõiste, mida mainiti esimest korda alles 20. sajandi keskel. Enne seda valitses maailma industriaalühiskond, mis oli orienteeritud vabrikutes masstootmisele, inimesed töötasid aastaid ühel ja samal ametipostil ning töö oli kindel ja plaanipärane. 1950-ndatel algasid muutused- rohkem inimesi asus tööle teenindusvaldkonda, kasvas informatsiooni kättesaadavuse vajadus, tehnika areng kiirenes ning inimesed asendati masinatega. C. Grönroos(1990) andis vastuse muutuvale ühiskonnale, öeldes, et informatsioon ja teadmised ei ole midagi uut, need on alati eksisteerinud, tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi andmete ja informatsiooni töötlemiseks ja teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Postindustriaalühiskona võikski iseloomustada kasvav informatsiooni hulk, suurenev vajadus teadmiste järele ja soov
Mitterand võitis 1981. aastal presidendi valimised Mitterrand'i sisepoliitika Välispoliitika 1949 NATO 1966. aastal lahkus NATO'st, tagasi 1996 Ei ühinenud tuumarelva katsetuste osalise keelustamise lepinguga 19461954 sõda IndoHiinas 1956 Suessi kriis Euroopa Söe ja Teraseühendus 1954 Alzeerlaste vabadusvõitlus Prantsusmaa vastu 1960. aastal 60 asumaad Aafrikas iseseisvad De Gaulle'i juhtimisel loobuti koloniaalpoliitikast Majandus Pärast II MS majanduslik areng kiirenes. De Gaulle rõhutas Prantsusmaa ja Euroopa sõltumatust USAst V Vabariigi valitsus sekkus palju majandusse natsionaliseerimispoliitika 1960 oma tuumarelv Suureks probleemiks tööpuudus ~2.59 mln tööta TÄNAN KUULAMAST!
Budism Budismlasi nimetatakse buddahadeks. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. ClickClick icon icon to add to picture add picture Buddha Skjamuni Buddha Skjamuni on buddahade jumam Buddha Skjamuni sünninimi oli
dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61. Alustas väga jõuliselt ning kiire tempoga mis muutus aja pikku aina rahulikumaks, kuid ei jäänud rahulikuks, sest kõrgused vaheldusid väga kiiresti kord madalamalt, kord kõrgemalt. Järgmiseks kitarrisooloks oli Fan Feng valinud Mario Castelnuovo- Tedesco I osa kitarrikontserdist D- duur op 99. See on duett vanema naisterahva...
Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk. Tööstuspõõre mõjutas ka inimeste elutingimusi- paljud töölised pidid elama barakkides, mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Talupojad siirdusid linnadesse tööd otsima.
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts
1) ... Diktatuuri kehtestamise üheks põhjuseks oli demokraatiakogemuse puudulikkus 2) ... Sakslased kartsid "pruuni katku" rohkem kui "punast katku". 3)... Teiste parteide roll NSDAP kõrval oli Hitleri võimu ajal väga väike. 4)... Diktatuuride puhul riik sekkub tugevalt ka majandusellu. 5)... Hitler sai võimule seaduslikult. 6)... Itaalia kui I maailmasõja võitjariik võis Pariisi rahukonverentsi tulemustega rahul olla. 7)... Hitleri-aegsel Saksamaal majanduskasv kiirenes ja rahva elatustase paranes. 8)... Kommunistid oleksid võimule saades samuti diktatuuri kehtestanud.
1) Reagani poliitika põhipunktid: 1. Maksude vähendamine 2. Vähendada riiigi sekkumist majandusse 3. Inflatsiooni vähendamine 4. Valitsuse kulude vähendamine 2) Hrutsovi sula mõju: · Ühiskonnaelu stabiliseerumine · NSVLis kaotati laiaultauslik vägivallapoliitika · Tarbimine kasvas · Linnastumine kiirenes · Baltimaad said nõukogude lääneks, kuhu inimsed reisisid, et sellega tutvuda. 3) konservatism: ei väärtusta üksikisiku õigust, inimene kuulub alati mingisse kollektiivi, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetammine 4)Israeli ja araabia made tüli: vastaseisu probleemiks oli Siinai poolsaar. Araabia maad plaanisid rünnakut, kuid Israel aimas seda ette ja ründas esimesena, seda tuntakse kui kuue päevase sõjana. 5)
· 19.sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid. Majandus · Pärast iseseisvuse lõppu leidis riikide vahel aset palju sõjalisi konflikte. · USA sissetungid mitmesse Ladina-Ameerika riiki. · Esimeses maailmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik. · Sõja lõpu eel kuulutasid Ladina-Ameerika maad Keisririikidele sõja. · Ladina-Ameerika jaoks kaasnes sõjaga soodne majanduslik olukord · Sõja järel kiirenes rahvusliku tööstuse areng ning kaubatootmine põllumajanduses. · Tugevnes rahvuskodanlus.
ja leida turgu venemaalt. Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1 kroon Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus
Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus ärkamisajal Alus Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile Jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt Köleri ja mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna (õpikud, perioodiliste väljaanded) Teoseid Kokku 18 Isa portree. Õli. 1826–1899 "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Eeva granaatõunaga" "Tütarlaps allikal" Ema portree. Õli. 1857–61 "Truu valvur". Õli. 1878 http://www.wikiart.org/en/johann-koler/portrait-of-t he-artist-s-father-1864 http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ketraja,
Budism · Budism on Buddha Skjamuni õpetus ja mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Tekkis 6.5. saj eKr Indias. · Rajaja on Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama,kes pärines Põhja-India valitsejasoost. · Ta sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus
Relvastus keskajal Üldiselt · Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. · Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad , mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. · Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus · Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile
Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lojaalsed oma isandale ja talle ustavusvande andma. Sellega kindlustas rüütel enda ja oma perekonna au. Reeturlikuks peeti oma isanda hättajätmist lahinguväljal. Samas röövisid rüütlid linnu ja põletasid külasid. Ja ka inimelude suhtes olid nad hoolimatud. Nad olid tugevalt pühendunud ristiusule. 13. Saj hakkasid nad kirjutama romantilisi poeeme oma südamedaamidele. RELVAD Relvade areng kiirenes 12-13 saj. Mõjutasid: ristisõjad, linnade kasvamine ja kaitse vajamine. Sõdimine, turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Sellepärast pöörati läbi kogu keskaja relvadele suurt tähelepanu. Relvad olid keskajal eelkõige võitlusvahendid, kuid nad tähistasid ka sotsiaalset kuuluvust: mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks, samas kui relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu
17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. aastal, riigikorraks sai konstitutsiooniline monarhia Riikide Ühenduse koosseisus. 24.aprillil 1970. aastal toimus Gambias referendum, millega Gambia muutus vabariigiks. Kuni 1994. aastal toimunud riigipöördeni juhtis Gambiat president Sir Dawda Kairaba Jawara, kes valiti tagasi ametisse 5 korda.
jäävaheajal ja kliima peaks järgmisele jääajale lähendes aeglaselt jahenema, kuid ta hoopis soojeneb. Aga on see siis tõesti nii suur probleem? Jah, on. Me oleme harjunud sellise kliimaga, nagu meil on viimased aastatuhanded olnud, ja ehitanud oma ühiskonna üles sellest lähtudes. Oleme rajanud põllud sinna, kus on piisavalt niiske, ja linnad sinna, kus tundub kõige soodsam asukoht olevat. Kliima muutumine võib kõike aga muuta. Kliima soojenemine kiirenes tunduvalt alates 1970.aastatest ning viimased 15 aastat on olnud kõige soojem periood alates 1850.aastast. 20.sajandi jooksul tõusis maakera keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Kõige rohkem on temperatuur tõusnud põhjapoolkeral ja poolustel ning suurt muret tekitab jääkatte ning liustike kahanemine. Maailmamere tase kerkis 20.sajandi jooksul keskmiselt 1,8 mm aastas. Muutused ei puuduta ainult temperatuuri, seega on kliima soojenemise asemel täpsem rääkida kliimamuutustest
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et o...
kvaliteeti tõstma. Turg mõjutas tootmist. Teadus ja tehnikasaavutused olid tööstusliku pöörde eeldusteks. Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes
saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist ja neid ei rahuldanud ei palk ega toit. Mäss algas 1857. aasta kevadel bengali sipoide üksustes, kus oli üsna vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse India piirkondadesse. Inglaste sõjaline ülekaal aga pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti. 1859 aastaks oli rahu taastatud. INDIA ARENG PÄRAST SIPOIDE MÄSSU 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga. Sajandi lõpul jõudsid Indiasse paljud euroopa tsivilisatsiooni hüved: auto, kino, elekter. Euroopaliku hariduse levik soodustas India kultuuri uut tõusu. 19. sajandi I poolel oli selle
· Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Rauda kasutatakse mitmel pool. Rauda on ka organismil piisavalt vaja aga teda ei tohi palju olla ega ka liiga vähe. Raud on fantastiline materjal, selle avastamine ja kasutuselevõtt oli revolutsioon inimkonna ajaloos areng kiirenes plahvatuslikult. Rauast on mõõgad, püssid, tankid, autod, laevad ja kosmosesõidukid Ta oli kogu aeg maamunal olemas, aga me ei tea, kuidas ta avastati. Tõenäoline, et esimene valmis rauatükk oli taeva kingitus langes maale meteoriidina. Kõiki tema võimalusi pole veel kaugeltki ära kasutatud.
Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine,
Tekkisid uued töökohad ja asutused. Hakkati rohkem pakkuma teenuseid, kus inimesed said niisama puhata ja lõõgastuda. Ehitati uusi Spa-sid ja alustati laevakruiisidega nii Soome kui ka Rootsi vahelt.Tänava pilti tulid reisibüroosildikesed ning pakuti uutes restoranides teiste riikide toite ja hõrgutisi . Inimestel oli võimalik pühendada oma aega ka nüüd iseendale mis kahtlemata teeb enestunde paremaks ja meeleolu heaks. Seoses infoajastu tugeva pealetungiga kiirenes elektroonika areng kui linnutiivul. Ka meile, maarahvale, pakkus huvi arvutite ja mobiilide esiletõus. Inimesed asusid soetama endale igasugu vidinaid mis nende elu lihtsustasid ja rutiinist päästsid. Peagi oli pea igas kodus arvuti, mille tagant võis leida näiteks perepoja pühendunud näo sõjamängu või isa koos kohvitassiga hommikusi uudiseid lugemast. Inimestel oli kõik kättesaadvam ja lihtsam. Erinevate kaupadega kaasnes mitmekesisus ja värvikirev elu. Kaupad soetamisest võis
c) Reformide elluviimine raske: 1860ndatel kaotati pärisorjus, loodi kohalikud omavalitsused (semstvod) jne d) Haritlastel oli keelatud poliitiline eneseväljendamine: neid ei haaratud põhiseaduslikku reformiliikumisse osa liitus terroristidega Aleksander II tapmine 1881.a. 6. Vene-Jaapani sõda ja 1905.a. revolutsioon a) Vene-Jaapani sõda (1904-1905) ülemvõimust Kaug-Idas: Venemaa hävitav lüüasaamine kiirenes sisekriisi ülekasvamine revolutsiooniks b) Esimene Vene revolutsioon (1905 1907): Verine Pühapäev (9.jaan. 1905) üle 5000 rahumeelse meeleavaldaja tapmine Talvepalee juures poliitiline üldstreik (okt. 1905) - halvas terve riigi majanduse Nikolai II manifest (17.okt. 1905) lubati demokraatiat ja Riigiduuma - rahvaesinduse kokkukutsumist sotsialistide õhutusel jätkusid rahvarahutused, mis suruti sõjaväe abil maha
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele
Minu arvates majandus aastal 2017 kasvab, seetõttu et majanduskasv tuleneb põhiliselt ekspordist ning Eesti eksport tegi selle aasta jaanuaris viimaste aastate kõige kiirema kasvu ning samuti kiirenes märgavavalt majanduslik kasv eelmise aasta lõpus. Eksporti tõstis jaanuaris kütuste, puidu ja metalltoodete, eriti mustmetallide vallas, suuremas mahus väljavedu ning võib isegi öelda, et eksport suurenes lausa enamustel tegevusaladel pea kõigi oluliste kaubagruppide raames. Kuna nüüd on ka nafta hind taas umbes 50 dollarit barrelist, suureneb nõudlus metallitööstuse toodangu järele, nagu näiteks tsisternide, mahutite jms järele
Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajalehes praktilist abi pakkuvaid kirjutisi ning
Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks Relvastus Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes tunduvalt 12.13. sajandil Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus. Kaitsevarustus kaitserüü, kiiver ja kilp Ründevarustus lähivõitlusrelvad (mõõgad ja odad jne) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad jne) Rüüde areng Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd väikesed soomusekujulised metallplaadid nahkjaki välispinnal.
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitselii...
See oli siiski alusetu lootus. Balti riikide parteid allusid täielikult Moskva kontrollile. Kui Läti Kommunistlikus Parteis hakkasid pead tõstma rahvuslikud meeleolud, korraldati seal 1959. aastal põhjalik puhastus, mille käigus vallandati üle 2000 parteilase. Sulaajal iseloomustas NSV Liidu majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõu-kogud, mis andsid Balti majanduspiirkonnas ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Selle tulemusena kiirenes kõigis kolmes liiduvabariigis majanduse areng. Enamik tööstusettevõtteid allutati kohalikule kontrollile, see lubas rohkem silmas pidada oma rahva vajadusi. Kaosest hakkas üle saama põllumajandus, tekkisid esimesed suured edukad kolhoosid. Kõige kiiremini arenes vaadeldaval perioodil Leedu, mis oli kõrvalejäänud sõjajärgsest forsseeritud industrialiseerimisest. Nüüd õnnestus Leedul oma tööstust arendada ühtlasemalt ja kohalikele ressurssidele tuginedes.
kodanlik,natsionalistlik, väärkolhoosipoliitika,puudulik kaadrivalik.Millal toimus pleenum? 1950 a.märtsi teine pool.Otsene tagajärg.Karotamm vabastati ametist, ka E.Päll jäi oma ametikohast ilma.Ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites,haridussüsteemis, kultuuriasutustes. Kaugemad tagajärjed.Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga,süvenes hirmuõhkkond,valitsevaks sai stalinlik ideoloogia.Eesti venestumine kiirenes oluliselt. Sotsiaalsed prob.d.Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine, aasta-aastalt suurenes migrantide sissevool, selle tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus rahvastikus ning ülerahvastusid linnad.Industrialiseerimine.1.Tallinn,Narva. 2.Nad olid saanud sõjas kannatada,pommitada.3.Tallinn jäi,Narva mitte.4.Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleriigilistele vajadustele.Seda hakati ühe rohkem kaevandama.5.Virumaa idaosa suured
Esimest korda taheti Chaplin rüütliks lüüa juba 1931 aastal aga see jäi tegemata, sest ta ei võtnud osa esimesest maailmasõjast. Teist korda sooviti teda rüütliks teha 1956 aastal kuid ka siis jäi see läbi viimata, seekord oli põhjuseks liiga konservatiivne valitsus, kes kartis rikkuda oma suhteid Ameerikaga külma sõja ajal. Chaplini tervis hakkas vähehaaval halvenema 1960ndate lõpus, peale oma viimase filmi ,,A Countess from Hong Kong" valmimist. Halvenemine kiirenes pärast auhinna saamist 1972 aastal. 1977 aastaks olid tal raskused suhtlemisega ja hakkas kasutama ratastooli. Ta suri jõululaupäeval 1977 aastal magades Sveitsis. Ta maeti Sveitsis Corsier- Sur-Vevey surnuaeda. Esimesel märtsil 1978 aastal, grupp mehaanikuid varastasid ta laiba ära lootuses sellega perekonnalt raha välja pressida. Plaan ebaõnnestus, röövlid võeti kinni ning laip leiti 11 nädalat hiljem Genfi järve äärest. Ta maeti uuesti aga seekord kahemeetrise
kunsti umbers 500 aastat teiste maade eest saladuses hoida. 6.8. sajandil levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja teise aastatuhande alguses LähisIda kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Paberi kasutuselevõtt 14. sajandil ja trükikunsti leiutamine Gutenbergi poolt 15. sajandil olid keskaegse Euroopa kõige pöördelisemad tehnilised saavutused. Raamatud muutusid odavamaks ja nende levik kiirenes. 15. sajandi teisel poolel trükitud raamatuid nimetatakse inkunaabliteks. Eesti raamatukogudes säilitatakse 113 seesugust haruldust. Eestis hakati paberit valmistama hiljemalt 1667. aastal. Paberi valmistatamiseks saadetakse palkideks saetud puud paberivabrikusse, kus eemaldatakse puukoor ning palgid purustatakse õhukesteks pilbasteks. Keemilise töötlemise teel saadakse pilbastest kiudaineid. Kiudaine allikaks võivad olla ka
Johann Köler Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Mängis väga olulist rolli Eesti rahvusliikumise edendajana. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige. Elukäik Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise...
Prantsuse revolutsiooni mõju Eesti 19. sajandi ajaloos 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: majanduslik olukord halvenes, seisuslikud vastuolud, kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi. 1789.a vallutas rahvas Bastille kindluse, mida peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks. Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Eesti 19. sajandit? Eestis 18. sajandi lõpul vajas uuendusi mõisamajandus ning Euroopast jõudsid Eestisse revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed. Tänu vabaduse ja võrdsuse ideele hakati Eestis kavandama talupoegade olukorra muutmist. Esimene samm tehti 1802. aastal talurahvaseadusega, millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale. 1816. aasta talurahvaseadusega kaotati ka pärisorjus, mis tähendas, et talupojad said isiklikult vabaks, kuid pidid maad hakkama rentima. 1856.a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üle...
Sõjad 19. sajandil Salpeetrisõda 1879-1884, kus Tsilli sõdis Boliivia ja Peruuga. Esimeses maailmasõjas ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud, vaid varustasid hoopis Antandi riike toorainetega. Maailmasõja lõpul kuulutasid Ladina-Ameerika maad Keskriikidele sõja. Sõjaga kaasnesid Ladina-Ameerikale soodne majandusolukord: Vähenes import sõdivatest riikidest. Suurenes nõudmine traditsiooniliste eksportartiklite järele. Sõja järel kiirenes tööstuslik areng ning kaubatootmine põllumajanduses. Aitäh! Ettekande koostas:
riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused. Tootmis-ja müügimahu kasv kiirenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui aastatel 2004-2005 olid selle sektori kasvumootoriteks kaks suuremat allharu, televisiooni-ja sideseadmete ning elektriseadmete ja aparatuuri tootmine, siis sel ajal hakkas kiire kasv vaid teisena mainitud allharus. (Lisa 8, Joonis 8) 3 Elektri-ja optikaseadmete sektori ekspordi arengus toimusid sarnased muutused nagu
vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes Prantsusmaal, Itaalias ja Inglismaal. 1348 asutati Praha ülikool. 15. sajandi lõpuks oli aga Euroopas juba 65 ülikooli. 5 Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel - 1456 trükkis sakslane Johan Gutenberg piibli. Seoses trükitud raamatute tulekuga kiirenes oluliselt infovahetus. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget (1516 tõlkis Uue Testamendi uuesti kreeka Erasmus Rotterdamist keelest ladina keelde). Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt
Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Hirmuatmosfäär leevenes. Suurenes eestlaste-lätlaste-leedulaste valmisolek astuda komparteisse, mõnele tundus koguni, et nii on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha. See oli siiski alusetu lootus. Sulaajal iseloomustas NSLV majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud, mis andsid Balti majanduspoorkonnale ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Sellega kiirenes majanduse areng neis 3 piirkonnas. Tööstusettevõtted allutati kohalikule võimaule, mis aitas allutada kõigi vajadusi. Kõige kiiremini arenes Leedu. Muutused toimusid ka ühiskonnas. Majandus areng parandas elatustaset. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid TVd. Kiirenes linnastumine. Arglikult taastati sidemed Läänega. Kultuurielu elavnes, kirjanike-kunstnike-heliloojate looming äratas tähhelepanu väljaspool Baltikumi. Stagnatsiooniperioodi algus
Keskaja vältel muutusid nii relvad kui ka nende kasutamine ehk sõjakunst tundmatuseni. Selle ajalooperioodi algussajanditel tagusid relvi peamiselt külasepad või feaodaali teenistuses olnud meistrimehed. Areng kiirenes tunduvalt 12.-13. Sajandil. Ühelt poolt mõjutasid seda ristisõjad, mille käigus Euroopa rüütlid tekid tutvust uute relvadega või mille tarbeks täiustati seniseid. Teiselt poolt arenesid nimetatud ajajärgul linnad ning need vajasid kaitset. Seetõttu tegutses neis üsna arvukalt relvaseppi, kes hakkasid valmistama mitut uut tüüpi sõjariistu. Relva tähtsus ja tähendus Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Nii
Kirjasõnad ja ajakirjandused olid ühtlaselt ka alguseks esimesele Eesti ühisele laulupeole. Edaspidiselt hakati pidama ka muid suurüritusi, kus osales suur osa Eesti rahvusest. See näitas maailmale, et eestlased hoiavad kokku. Samuti hakati looma erinevaid seltse. Esimeseks neist oli eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Selle organisatsiooni algatus lükkas käima ühiskondliku- poliitilise mõtte arendamise. Sellel ajastul keeras Eesti kultuur endale uue lehekülje. 20. sajandi algul kiirenes ühiskonnas majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Teataja oli üks eestikeelseid lehti, mis propageeris tolaaegset riigi poliitikat. Teataja algatusel otsustati, et oma riigi poliitilise taseme tõstmiseks oli vaja valitsuse täielik võim enda kätte saada. 1905. aastal Tallinnas toimunud tapatalgud, revolutsiooni tagajärjel. Pärast mässu, otsustas siiski Vene tsaar Nikolas II kirjutada alla manifestile, mis andis rahvale kodaniku õigused
Miinuseks võib pidada suhteliselt väikest auditooriumi ja see tõttu ei tekkinud kontserti tundmust, vaid oleks nagu kuulanud plaadilt. Teine lugu Süit vanas stiilis jagunes samuti viieks erinevaks osaks.I osa Pastoraal oli hästi rahulik ja kerglane ning rõõmsameelne, meenutas kevadelist muusikat või siis hommikust ärkamist. Loos domineeris Viiul klaveri üle, mis mõjus meeldivalt. Tekitas sellise õnneliku tunde ja rahulolu. II osa Balett oli kiire, lõbus, mänglev. Kohati muusika kiirenes ja võimenes. Klaver muutus jõulisemaks ja oli hea kuulata. Ilus muusika. III osa Menuett oli veidi kurva meelsem, kuid peagi oli muusikas tunda jälle rõõmsameelsust.Selles osas klaver ja viiul oleksid nagu vastandaud ükteist- seda oli hea kuulata ning nii saabus ka ootamatu lõpp. IV osa Fuuga oli kiire ning tekitas tunde, et jookseks lausa. Pala oli väga tempokas ja samuti mänglev. Muusika oli väga meeldiv ja tegi tuju heaks. V ja viimane osa Pantomiim
Moslemid palvetavad viis korda päevas, olles näoga Meka poole. Enne palvetamist tuleb pesta nägu ja käed. Mosee on islami pühakoda, kus käiakse palvetamas. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestisse 1721. Budism - on õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel edasi levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. See tekkis 5-6. Saj eKr. Budismi eesmärk on Buddha Säkjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Budismi levik kiirenes kuningas Asoka valitsusajal ja kandus edasi mujale Indiasse ning läände. Budismi neli õilsat tõde on : 1. Tõde kannatusest, 2. Tõde kannatuse põhjusest, 3. Tõde kannatuse lakkamisest, 4. Tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budaismi aluseks on arvamus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik ka vabaneda kuna kannatusel on põhjus. Ristiusk - e. kristlus on monoteistlik usk, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused
võimalus iseseisvuda. Venemaast eraldusid näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome. Ka Austria-Ungarist said kolm eraldiseisvat riiki : Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Esimene maailmasõda oli minu arvates nii üht kui teist, nii julm kui edasiviiv. Inimkaotused nii reaalselt hukkunud, kui sõjast alles jäänud inimvared , rahvuste vastu pandud kuriteod ja pidev nälg ning puudus nõrgestasid rahvast. Samas arenes tänu sõjale tehnika, kiirenes naiste positsiooni paranemine ning väikeriigid, kes veel kaua võõrvõimu all oleksid olnud, said võimaluse iseseisvuda. Kindlasti oli sõda äärmiselt kurnav ja raske, kuid inimesed ei oska ju rahus elada, ning peagi kogeti kõiki sõjakoledusi taas.
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
