Elementaarosakeste kiirendid Elementaarosakesed Tuuma koostisosad: 1. Leptonid 2. Kvargid 3. Liitosakesed 4. Vaheosakesed Kujunesid aatomiuuma komposiitmudeli loomisega ÜLDINE KIRJELDUS: Elementaarosake on samaaegselt ka laine Võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga Kõik omadused pole täpselt määratletavad, vaid omavad tõenäosuslikku väärtust OMADUSED: Seisumass Eluiga: stabiilsed osakesed; metastabiilsed osakesed; vähestabiilsed osakesed; resonantsosakesed Kvantarvud: spinn; elektrilaeng; barüonlaeng; leptonlaeng; paarsus; isospinn; lõhn Elementaarosakeste kiirendid Kunstlike tuumareaktsioonide elluviimiseks Looduslike kiirgusallikate valik piiratud Lihtsaim kiirendi: Tavaline vaakumdiood või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamis...
N= N0e-t .N- tuumade arv ajahetkel t, N0- tuumade arv ajahetkel t=0, - tuuma ajaühikus lagunemise tõenäosus, t- vaadeldav ajahetk. Poolestusaja kaudu: N= N0 2-t/T , kus T on poolestusaeg. 7) Tuumareaktsioonid: nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuuma mõjutavate osakestena kasutatakse alfaosakesi, neutr, proot, footoneid jt. Välismõju tulemusel toimuv protsess. Põhjuseks kosmiline kiirgus, radioaktiivkiirgus, kiirenditest saadud osakesed, tuumareaktorist saadud neutronid. Looduslik radioaktiivsus: kulgeb iseenesest. Kehtivad: energia jäävuse seadus, impulsi jäävuse seadus, massiarvu jäävuse seadus, laenguarvu jäävuse seadus.[tuuma laeng Z][ Elemendi sümbol][aatommass A] 8) Raskete tuumade lõhustumine: Mendelejevi tabeli lõpus olevad suured radioaktiivsete elementide tuumad lagunemise äärel (tuumajõud ei suuda neid enam koos hoida),Tuumasid lõhustavad hästi neutronid
See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise neeldumisena või paari moodustumisena. Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja fotoelektriline neeldumine. Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess. Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või aatomi väliskihi elektroni vahel, mille energia on tühine võrreldes footoni energiaga. Osa footoni energiast antakse kineetlilise energiana üle elektronile, vähenenud energiaga footon muudab liikumissuunda, teisisõnu hajub. Algfootoni asemel saame kiire elektroni ja väiksema energiaga algsuunast kõrvalekaldunud footoni, mis edasi
annaabi.ee 
