heeliumi tuumi (13%), ülejäänud 1% on põhiliselt raskete osakeste tuumad 18. Kuidas tekivad Maa kiirgusvööndid? Aeglased osakesed haaratakse Maa magnetvälja poolt spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende spiraal tiheneb ja nad suunduvad tagasi kuni teine poolus nad jälle tagasi peegeldab jne. Nii nad konsentreeruvad Maa lähedale kiirgusvöönditesse. 19. Milline tähtsus on kiirenditel elementaarosakeste uurimisel? Kiirenditega on võimalik tekitada uusi elementaarosakesi, mida muidu looduses vabalt ei eksisteeri ja seejärel neid uurida. 20. Millel põhineb kiirendite töö? Kiirendite töö põhineb sellel, et suure energiani kiirendatud osakeste kimbud suunatakse kokkupõrkeni, nii et nende kineetiline energia muundub uuteks massiga osakesteks. 21. Nimeta elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodeid? Fotoplaat; udukamber; mullikamber; ionisatsioonikamber; triivkamber; aja-
Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvargid alluvad tugevale interaktsioonile ning vastavaltkvarkmudelile on kvargid barüonide ja mesonite koostisosadeks, mis on tugevaim teadaolev elementaarosakeste interaktsioon e. vastastikmõju. Kvargid esinevad alati koos teiste kvarkide või antikvarkidega, mitte kunagi üksinda. Katsetes kiirenditega on püütud küll kvarke barüonidest välja lüüa, kuid see pole õnnestunud. Püüdes kvarki barüonist välja lüüa, muutub kvarkidevaheline jõud algul tugevamaks, seejärel jääb muutumatuks. See tähendab, et kvargid on igaveses vangistuses (nende vabastamiseks kuluks lõpmata palju energiat), seda seisundit nimetataksegi kvarkvangistuseks. Kvarke on teada 6 ning igale kvargile vastab ka antikvark. Aatomituumades olevate prootonite ja neutronite
annaabi.ee 
