- Teine meetod Osakesed pannakse kiirenema madalama pingega, ning see toimub ringikujulises kiirendis, mida kutsutake ,,tsüklotron". Selline kiirendi võibaldab juurdepääsu kõrgemate energiateni. Osakesed, mis väljuvad iooni allikast tsüklotroni keskosas. Magnetväli hoiab osakese ringikujulisel orbiidil, või pigem spiraalsel, sest igal poolringil antakse kasvatatakse osakeste energiat. Kiirendamine toimub momendini, kui osakeste kimp väljub kiirendist. Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932. aastal Carl Andersonil, kes oli kosmilise kiirguse spetsialist. 19
seismajätmist, kui radioaktiivse kiirguse foon on langenud piisavalt madalale. Tööpõhimõte Tuumaelektrijaama tööpõhimõte on sama, mis soojuselektrijaamal, ainult auru toodab aatomituumade lõhustumisel vabanenud energia. Tööpõhimõte on väga lihtne: 1) alakriitiline kogus uraani - kui mingi rike juhtub, siis "ei saa laiali lennata, nagu Tsernobõlis". 2) alakriitiline uraani kogus kompenseeritakse kiirendist tuleva neutornite vooga - katkestades kiirendi elektriahela seiskub ka alakriitiline tuumareaktor; 3) soojust ei kasutata auruturbiini käitamiseks vaid väävelhappe lagundamiseks 1200°C juures laguneb väävelhape, mis edasi reageerib joodi ja veega summarselt lagundatakse nii vesi vesinikuks ja hapnikuks; 4) auruturbiini kasutugur on 30%, vesiniku kütuseelemendil 60%, samuti