joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks. Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel sissetungimisel sisepinged pinnakihis kasvavad. Kui sisepinged ületavad metalli molekulidevaheliste sisejõududega määratud pinge, eraldub tooriku pinnakihist kokkusurutud element ja tõuseb mööda treitera esipinda üles. Treitera edasiliikumisel surutakse kokku järgmine
ruum on ristkülik, võrgusilmakujuline või kiiljas. Juhul kui ruum on kiiljas või võrgusilmakujuline, hööveldatakse esimene laud niiviisi, et selle esiserv tuleb vastasseina suunaline. Kui kiilukujilisus on suur, lahendatakse see esimese ja viimase laua poolitamisega. Esimese laua ja seina vahele pannakse ajutised paigaldamiskiilud, mille paksus on umbes 10 mm. Esimene laud paigaldatakse oma kohale soonega seina poole. Vajadusel antakse lauale kiilukuju soone poolelt liigse osa mahahööveldamisega. Mõõtmisega kontrollitakse, et laua punniga serv on vastasseina suunaline ja asetseb otse. Esimene laud seina ääres kinnitatakse pealt ja soonest kaldu naelutades. Naelutatakse iga toe kohalt. Laud tuleb soonde naelutada nii ettevaatlikult, et laua serva ei taba ükski vasaralöök, kuna sel juhul jääb laua serva püsiv ja nähtav jälg. Laua serva võib naelutamise ajaks kaitsta plekist nurgakaitsega
annaabi.ee 
