Lauluseltside kaudu ainuomast.Eestlastenij6udsid Euroopaleanaloogilisedeneseleidmise piiiidlused 19. levis hoogsalt ka uus ilmatik, nn liedntafel'lik laul, mille juured olid salsa rahva- sajandi keskel. Ehkki soov erineda saksakultuurist oli tuntav, jai paljudes alles likus koorimuusikas. tlrkava eestimeelsusega kodudes veel pikala ajals kodusela keelekssalsa keel ning Pdjude kiillalt heatasemeliste baldsaksaning eestikooride iilesastumisijdlgiti vas- prioriteedikssalsakeelneharidus.Teisaltoli samalajal Vene tsaaririigialluvusesela- tasrikku suure huviga, tekkinud "v6istlussituatsioon'sooduscas jeriestuute kontser- vatel eestlastelv6imalusvalida kahe kultuurilise identiteedivahel, oli ju 19. sajandil ja tide andmist eripalgeliserepertuaariesitamist.1860
Nukleotiidide jiirjestust molekulis nimeta- kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheelik: rhhmd sisse (oon. 2.24 ). See ongi DNA teistlarnu-struttuf?- akse DNA esimest jirku struktuuriks (pri- (EhKsekundaarstruktuur). Kolmandat jdrku struktuur maarstruktuuriks). Seda v6ib esitada kur-ri"b^ (tertsiaarstruktuur) v6ib DNA molekulil olla kiillalt eriil- v6i la monomeeride jArjestusena. mf{FEiilfr meline ja see moodustub koos molekuliga seostunud fu- fl.aloro Too DNAmolekuli rihe vSimaliku valkudega Kuidas ndeb DNA ruumiliselt vdlja nditeks
annaabi.ee 
