Kiililised
Vastsed elavad veetaimestiku vahel või madalama veekogu põhjas kaks kuni kolm aastat. Nad
kasvavad kuni 25 millimeetri suuruseks ja kestuvad umbes kümme korda, kuni saavutavad
täiskasvu ning on valmis veest välja ronima. Enne viimast kestumist kogunevadki vastsed
madalamasse vette ning ronivad siis mööda taimevarsi või turbasammalt kuivale. Viimasest
10
vastsekestast väljub tiivuline kiilivalmik, kes enne äralendu peab pikalt tiibu sirutama ning
,,kuivama". Taimevarrele või samblale jääb temast maha kitiinist vastsekest (eksuuv), mille järgi
on võimalik määrata kiili liiki.
Valmikud lendavad ringi tavaliselt juuni lõpust kuni juuli alguseni. Selle aja jooksul nad
toituvad, paarituvad ja munevad, juuli lõpus saab nende eluiga otsa. Augustis võib näha
lendamas veel vaid üksikuid rabakiile. Talve elavad üle nende järglased vastsetena veekogu
põhjas.
Levik