Näidend "Kadriõhtu"
Kukkusin puuhobuse seljast, lõin lepakännu otsas istumise neljaks, lõhki nagu
lamba südame- kas ma lõin? Kas ma lõin?
Kadrisandid: Lõid, lõid! Üühat-üühät!( ja pillihääl vajus korinal madalasse)
Habemes mees: Võrra-vurra, lukkabasurra! (rõõmustas habemes mees ja pöördus otseselt
Illimari ema poole) Asi mul oli, muidu ma ei tulnud. Kas sa ei mäleta, kui mardilaadal
jaanipäeva aegu jää peal hobust vahetasime? Oli nii külm, et taevas tärkas ja maa märkas, kivid
kiiksid ja liivad liiksid, päike paistis ning aiateivas ajas pilli.
Üühät- üühät- küühät-küühät! Lubasid siis tündri rukkeid ja kaks tüdrit kaeru pealekauba,
käskisid tunamullu Kadri aegus järele tulla. Kas sa lubasid?
Illimari ema: Lubasid, lubasid!
Habemega mees: Pidasime nüüd kodus ümmarguse nõu nagu taaritõrre põhja. Tulime koos koju
suguvõsaga võlga nõudma. Anna aga siia, anna ga siia! Võraa-vurra, lukkabasurra!
(Illimari ema naeris, ja püüdis hoida tõsist nägu)
annaabi.ee 
