Läksin läbi vihma ja pori
Mis mõttes ei saa, alati saab, 118
Järsku tekkinud mõtted summutasid muusika, mis mängis endiselt taustaks. Olin seisma
jäänud keset porilompi ja vihm endiselt piitsustas mu nägu. Ma teadsin, et asjad ei saa
jääda nii. Asjad peavad muutuma, kuid põgenemine ei aita. Minu jaoks oli üks asi kindle,
et olen piisavalt tugev ja saan hakkama. Siin maailmas pole miskit, mis suudaks mult
võtta unistused, mille nimel olen vaeva näinud, Kõik peab lihtsalt muutuma. 66
Kiikasin üle õla ning hetkeks tundus olevat see koht võõras. Paari hetkega suudsin välja
selgitada, et olen juba mõned kilomeetrid kõndinud. Aeg oli tagasi minna koju ja pugeda
soojasse voodi, 30
Tõmbasin teki endale peale ning asetasin pea padjale. Viimane mõte enne uinumist oli,
et läksin läbi vihma ja pori ning seda nii otses kui ka ülekantud tähenduses. See varjane
hommik muutis palju. 32